Kirjanduse põhimõisted 7. klassile

Front

Eepika

Back

Eepika – kirjanduse põhiliik, mis jutustab ja kirjeldab sündmusi. Eepika teoste puhul on oluline sündmustiku ajaline kulg ja tegelaste areng. Peamised eepikažanrid on romaan, jutustus ja novell.

Front

Lüürika

Back

Lüürika – kirjanduse põhiliik, mis väljendab autori tundeid, meeleolusid ja mõtteid. Lüürika teosed on tavaliselt lühikesed ja kirjutatud värssides ehk seotud kõnes. Lüürika olulisemad žanrid on näiteks sonett, ood, haiku.

Front

Dramaatika

Back

Dramaatika – kirjanduse põhiliik, mis on mõeldud laval esitamiseks. Dramaatika teos on peamiselt dialoogi ehk tegelaste omavahelise kõne vormis. Näidendites kirjutab autor juurde ka lavastaja ja näitleja jaoks olulisi märkusi.

Front

Näitekirjandus

Back

Näitekirjandus – kirjutised, mis on mõeldud laval esitamiseks. See mõiste on oma tähenduselt väga sarnane dramaatikaga, aga viitab rohkem teosele kui kirjandusliigile.

Front

Värsivorm / Seotud kõne

Back

Värsivorm / Seotud kõne – keel, mis on jaotatud kindla rütmiga ridadeks ehk värssideks, kus tihti esineb ka riim. Seda vormi kasutatakse luules.

Front

Vabavärss

Back

Vabavärss – luulevorm, mis ei kasuta kindlat rütmi, riimi ega stroofi.

Front

Luulevorm

Back

Luulevorm – kirjanduse vorm, kus tekstis on kasutatud värsse ehk seotud kõnet.

Front

Sidumata kõne / Proosavorm

Back

Sidumata kõne / Proosavorm – tavaline, igapäevane kõne, mis ei ole jaotatud värssideks. Seda kasutatakse proosatekstides.

Front

Novell

Back

Novell – lühike proosateos, mis keskendub tihti ühele sündmusele, tegelasele või tegevusliinile. Novell on jutustusest lühem.

Front

Jutustus

Back

Jutustus – proosateos, mis on novellist pikem, aga romaanist lühem. Jutustus keskendub peamiste sündmuste ja tegelaste kirjeldusele.