Kalad ja kahepaiksed

Kalad on kõigusoojased loomad ehk nende kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist.

​Elukoht

Elanud üle 400 miljoni aasta.

​

​

​

​

​Vanimad selgroogsed

Kalad

​Kõigusoojased loomad

Neid elab peaaegu kõikides maakera veekogudes.

Kõige rohkem mõjutab kalade levikut ​vee hapnikusisaldus

​

Open Ended

Millised on kala kohastumused eluks vees?

• Uimed (ujumiseks)

• Lõpused (hingamiseks)

• Voolujooneline keha (võimaldab hästi liikuda)

• Soomused (katavad ja kaitsevad keha)

• Ujupõis (sügavuse reguleerimiseks)

• Kaitsevärvus (sulandub keskkonnaga ning kaitseb vaenlaste eest)​

​

​Kalad on kohastunud eluks vees

Multiple Choice

Mis kulgeb piki kala külgi ja ulatub sageli ka pea peale?

• Sabauim

• Küljejoon

• Ujupõis

• Sisekõrv

Külejoone kanalis paiknevad tundlikud rakud. Nendega tunnetab kala ümbritseva vee liikumist. Küljejoon on abiks toidu otsimisel ja takistustest möödumisel.

Küljejoon

Multiple Choice

Milleks on kaladel vaja ninaavasid?

• Hingamiseks

• Nägemiseks

• Maitsmiseks

• Haistmiseks

• Kalal on ninaavad, aga need pole mitte hingamiseks, vaid ainult lõhna tundmiseks.

• Ninaavast liigub vesi peas asuvasse kotikesse, milles on haistmisrakud.

• Enamik kalu tunneb hästi lõhna, mis aitab neil toitu leida ja ära tunda tuttavat veekogu. ​

Ninaavad

Multiple Choice

Mille abil kuuleb kala?

• Sisekõrva

• Väliskõrva

• Ninaava

• Küljejoone

• Väliskõrva kalal pole, kuid sellest hoolimata kuuleb kala väga hästi.

• Ta on koljus sisekõrv, milleni helilained jõuavad läbi pea ja keha luude.

• Väljast tulevat heli võimendab paljudel ujupõis.​

Sisekõrv

Open Ended

Kirjelda, kuidas ja mille abil kalad hingavad.

• Kala silmade taga asuvad õhukesest luust lõpusekaaned. Need kaitsevad lõpuseid millega kala hingab.

• Lõpusekaaned liiguvad kinni ja lahti nagu klapid, mis lasevad hingamiseks vajalikul veel liikuda aui​

Lõpused

Kalalaadsed loomad jaotatakse kolme peamisse rühma: sõõrsuud, kõhrkalad, luukadal

Multiple Choice

Mis kalalaadse loomaga on tegemist?

• Luukala

• Sõõrsuu

• Kõhrkala

Multiple Choice

Mis kalalaadse loomaga on tegemist?

• Luukala

• Sõõrsuu

• Kõhrkala

Multiple Choice

Mis kalalaadse loomaga on tegemist?

• Luukala

• Sõõrsuu

• Kõhrkala

​Kõhrkalad

Kõhrkala toes on kõhrest, mis on luukoest painduvam.

Kõhrkalade hulka kuuluvad haid ja raid.

Ujupõie asemel on neil suur maks, mis sisaldab palju rasva ning on seetõttu veest kergem.

​

Subject | Subject

Open Ended

Mille poolest erinevad haid ja raid?

​Sõõrsuud

Sõõrsuud on maduja kehaga, kuni meetri pikkused loomad, kel pole soomuseid, lõugu ega ka rinna- ja kõhuuimi.

Luude asemel on neil kõhrest torutaoline toes.

Sõõrsuudel on paljude väikeste hammastega lehtrikujuline suu.

​

​

Subject | Subject

Multiple Choice

Kas sõõrsuud on röövkalad?

• Jah

• Ei

Loe õpikust lk 38-39

Some text here about the topic of discussion

Open Ended

Milline on kalade elupaik?

Open Ended

Miks osa kalu ujub parves?

Open Ended

Miks on kalad tähtis lüli toiduahelas?

Open Ended

Kuidas on kalad tähtsad inimesele?

Open Ended

Mis võib põhjustada kalade välja suremist?

Open Ended

Mis ohustab kalu?

Kahepaiksed

• Kahepaiksed olid esimesed selgroogsed, kes asusid elama maismaale, kuid nad pole eluga maismaal täielikult kohastunud ja seepärast sigivad nad vees.

• ​Kahepaiksete kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast ja see mõjutab nende levikut. Nad ei ela Antarktikas. Kõige rohkem elab kahepaikseid troopikas, kus on soe ja niiske kliima.

Kahepaiksed

• Kahepaiksete keha katab õhuke paljas nahk. See on alati jahe ja niiske. Paljas nahk kuivab kergesti ning loomad on kuivuse ja kuumuse suhtes väga tundlikud. Seetõttu eelistavad nad niisket varjulist elukohta.

• Konna nahk laseb vett läbi, seepärast ei pea ta jooma.

• Paljudel kahepaiksetel on mürginäärmed. ​

Open Ended

Mille poolest erineb konn kärnkonnast?

Multiple Choice

Pildil on...

• Sabakonn

• Kärnkonn

• Konn

Multiple Choice

Pildil on...

• Sabakonn

• Kärnkonn

• Konn

Multiple Choice

Pildil on...

• Sabakonn

• Kärnkonn

• Konn

​Konnad elavad nii maapinna, puude otsas kui ka vees.

​

Konnadel on sile nahk ja pikad tagajalad ning lai madal suhteliselt suur pea.

​

Maismaal liiguvad nad peamiselt hüpates. ​

​

Nende varbaotstes on laiad kleepuvad kettakesed, mid võimaldavad mööda puud ronida.​

​​Konnad

​Kärnkonnad on konnadest jässakamad ning neil on ühepikkused ja suhteliselt lühikesed jalad.

​

Nad liiguvad maapinnal kõndides või aeglaselt hüpates.

​

Kõrnkonnade naha köbrukestesse avanevad mürginäärmed.​

​​Kärnkonn

​Sabakonnad sarnanevad välimuselt sisalikega, kuid nende nahal pole soomuseid. Neil on pikk ja sale keha, ühepikkused jalad ja pikk saba ka täiskasvanueas. Nad ei hüppa nagu konnad.

​

Sabakonn

Loe õpikust lk 46-49

Open Ended

Kus kahepaiksetel meeldib elada?

Open Ended

Millised on kahepaiksete suhted teiste loomadega?

Open Ended

Kes kahepaikseid söövad?

Open Ended

Kuidas kahepaiksed ennast kaitsevad?

Open Ended

Mis kahepaikseid ohustab ja kuidas neid kaitstakse?

Open Ended

Miks on kahepaiksed reostuse suhtes tundlikud?

Open Ended

Mis kasu on inimesel kahepaiksetest?