Mineraalid ja kivimid

Maa koostis

Mineraalid ja kivimid

Multiple Choice

Maa läbimõõt on ligikaudu

• 12700 km

• 6350 km

• 12 km

• 6350 m

Multiple Choice

Maa sisetuuma temperatuur on ligikaudu

• 5000 kraadi ja see on tahkes olekus

• 500 kraadi ja see on tahkes olekus

• 5000 kraadi ja vedelas olekus

• 500 kraadi ja vedelas olekus

Multiple Choice

Vali kõige täpsem vastus. Litosfäär on...

• maakoor+

  vahevöö

• maakoor+

  atmosfäär

• maakoor+ astenosfäär

• maakoor+

  vahevöö ülemine tahke osa

MAA KOOSTISELEMENDID

Maa koostises on enamlevinud raskemad
elemendid:

raud, nikkel, räni

Maakoore koostises kergemad elemendid:

hapnik, räni alumiinium

Multiple Choice

Alljärgnevatest elementidest kõige suurema tihedusega element, moodustab valdava osa Maa tuumast.

• Magneesium

• Raud

• Nikkel

• Hapnik

KIVIMID JA MINERAALID

Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise
struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained.

Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid.

Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta
kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid
koosneb siiski mitmest mineraalist.

GRANIIT

(Na,Ca)Al(Si,Al)Si2O8.

KAlSi3O8

Multiple Select

Alljärgnevatest ühenditest sobivad mineraali kirjeldusega

• SiO₂

• CO₂

• H₂O

• NaCl

Rühmatöö

KIVIMID:

SETTEKIVIMID:

tekkinud setete kivistumisel

(tsementeerumisel)

lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi

TARDKIVIMID:

tekkinud magma või laava

tardumisel maa sees või maapinnal

graniit, gabro - süvakivim

basalt - purskekivim

MOONDEKIVIMID: sette-või tardkivimite

moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul

gneiss, marmor, kvartsiit

KUIDAS ÄRA TUNDA?

Kõvadus 1-10 Mohsi skaalal

talk(1)-kips(2)-kaltsiit(3)-fluoriit(4)-apatiit(5)-K-päevakivi(6)-kvarts(7)-topaas(8)-
korund(9)-teemant(10)

nt. sõrmeküüs 2, noaots 4-5, klaas 5,5

Lõhenevus- mineraalide omadus laguneda piki struktuurseid tasapindupuuduv
kuni täiuslik ühe-, kahe- või kolmesuunaline (vilgud)

Kriipsu (pulbri) värvus portselanplaadil tõmmates,

Läige- vaha, rasva, klaasi, metalli, teemandi

Kuju, magnetilisus (magnetiit), reageerimine happega (kaltsiit CaCO3),lõhn,
maitse, kontekst jne.

Kivimiringe

Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis
toimub järgmiste protsesside kaudu:

Magma tardumine tardkivimiks

Murenemine ja settimine veekogudesse

Setete tihenemine settekivimiks

Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja

moondumine moondekivimiks

SETTED

TARDKIVIM

MAGMA

TIHENEMINE

MOONDUMINE

MURENEMINE

MURENEMINE

MOONDEKIVIMID

SETTEKIVIMID

MOONDUMINE

TARDUMINE SULAMINE

MURENEMINE

Eesti geokogude portaal
E-maapõu