Arvutijupid

Arvuti
komponendid

Pildid: Pixabay, Euronics, Gemini

Tunni eesmärk

• Tean arvutiga seotud põhimõisteid ja nende tähendust

• Tutvun õpistrateegiaga kokkuvõtte tegemine ja oskan seda kasutada

• Tean arvutijuppe, mis on arvuti sees ja nende eesmärke

Õpistrateegia: kokkuvõtte tegemine

Mis? Iga osa peamine mõte võtta kokku ühe lause või mõttega. Oluline on, et ise saaksid aru, millest jutt.
Miks? Et ise valida, mis õpitust meelde jääb.
Millal? Uue osa õppimisel, pikema teksti lugemisel jne, kus infot on palju.
Kuidas? Sõnaline kokkuvõtte paberil/arvutis või suuline kokkuvõte.

Õpistrateegia: kokkuvõtte tegemine

• Ava uus vaheaken. Jäta Wayground lahti!

• Mine OneDrive informaatika kausta

• Loo uus Wordi dokument, mille pealkirjaks paned "Kokkuvõtete tegemine"

• Kirjuta 1-2 lausega, mida tähendab kokkuvõtte tegemine kui õpistrateegia. Jäta Wordi aken ka lahti.

Meenutuseks:

Mis? Iga osa peamine mõte võtta kokku ühe lause või mõttega. Oluline on, et ise saaksid aru, millest jutt.
Miks? Et ise valida, mis õpitust meelde jääb.
Millal? Uue osa õppimisel, pikema teksti lugemisel jne, kus infot on palju.
Kuidas? Sõnaline kokkuvõtte paberil/arvutis või suuline kokkuvõte.

Põhimõisted

Arvuti on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). 

Riistvara on arvuti nn. “käegakatsutav” osa – monitor, hiir, korpus jms ehk jupid, mida kasutad arvutiga toimetamisel ja ka need, mis asuvad arvuti sees. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, nt failid.

Riistvara ja tarkvara on ühe terviku kaks osa ja need saavad töötada ainult koos.

Tarkvara

Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult arvutile, mida on vaja teha.

Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system ehk OS).

Operatsioonisüsteem

Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Windows 10/11, Mac OS, Ubuntu (Linux) jne).

Multiple Select

Millised neist on operatsioonisüsteemid?

• iOS

• Windows 11

• Android

• Windows XP

Multiple Choice

Millist operatsioonisüsteemi kasutab meie arvutiklassi arvuti?

• Windows 98

• Linux Ubuntu

• Microsoft Office

• Windows 11

Andmed

Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks (data) nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne). Sinu kui kasutaja jaoks on andmed failide kujul.

Õpistrateegia: kokkuvõtte tegemine

• Kirjuta oma Wordi dokumenti 1-2 lausega, mis on arvuti tarkvara, sealhulgas operatsioonisüsteem.

Meenutuseks:

Arvuti on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). 
Riistvara on arvuti nn. “käegakatsutav” osa – monitor, hiir, korpus jms ehk jupid, mida kasutad arvutiga toimetamise ja mis asuvad arvutikasti ehk korpuse sees. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Riistvara ja tarkvara on ühe terviku kaks osa ja need saavad töötada ainult koos.
Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.

Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara ja rakendustarkvara. Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system e OS). Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda arvutis olevaid andmeid. Andmeteks nimetatakse arvutisse salvestatud mistahes infot (tekstid, pildid, tabelid, helid, videod jne). Kasutaja jaoks on andmed failide kujul.

Riistvara

Igapäevases kasutuses on sinu jaoks sisend- ja väljundseadmed (nt hiir, monitor jne), kuid vaja on tunda ka töötlusseadmeid, kuna need mängivad palju rolli, kui hakkad endale seadmeid (nutitelefoni, arvutit) ostma.

Multiple Select

Millised neist on arvuti riistvara osad?

• Hiir

• Klaviatuur

• Protsessor

• Google Maps

• Kõvaketas

Multiple Choice

Mis see on?

• Kõrvaklapid

• Klaviatuur

• Kõlar

Multiple Choice

Mis see on?

• Laminaator

• Kõlar

• Printer

Multiple Choice

Mis see on?

• Klaviatuur

• Hiir

• Korpus

Multiple Choice

Mis see on?

• Monitoorija

• Kuvar

• Arvuti

Multiple Choice

Mis see on?

• Korpus

• Monitor

• Basskõlar

Õpistrateegia: kokkuvõtte tegemine

• Kirjuta oma Wordi dokumenti 1 lausega, mis on arvuti riistvara.

Liikumistegevus

• Võta õpetaja käest arvutijuppide kirjeldus.

• Loe kirjeldus läbi ja tee 1 lausega iga jupi kohta kokkuvõte oma Wordi dokumenti. Kirjuta kindlasti ka jupi nimi.

• Kui see on tehtud, too kirjeldus õpetajale tagasi ja võta järgmiste juppide kirjeldus. Kirjuta taas kokkuvõte.

• Korda protsessi - tule võta õpetajalt kolmas kirjeldus ja tee kokkuvõte.

Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad korpuses. Tegemist on metallkastiga, kus sees asuvad arvuti töötlusseadmed ehk suurem osa riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Korpuses asuvad emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, mälud, videokaart jms) ja välismäluseadmed (DVD-lugeja jne). 

Korpus

Multiple Choice

Arvuti korpuse sisse käivad kõik töötlusseadmed

• Õige

• Vale

Suur plaat erinevate väikeste detailidega. Selle ülesandeks on ühendada erinevad arvuti osad. Arvutit kokku pannes paigaldatakse kõik arvutijupid kas emaplaadile või ühendatakse sinna kaablite abil. 

Emaplaat

Multiple Choice

Emaplaadile kinnituvad kõik teised arvuti tarkvara osad

• Õige

• Vale

Arvuti “ajuks” on protsessor (CPU – Central Processing Unit). Protsessori ülesandeks on töödelda läbi kõik etteantud ülesanded ja väljastada tulemused. Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiirus kõige rohkem protsessori kiirusest. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. 

Protsessor

Multiple Choice

Protsessor on arvuti valikul üks tähtsamaid juppe, kuna see mõjutab arvuti kiirust.

• Õige

• Vale

Mälud - Arvuti mälus esitatakse info (ehk andmed) digitaalkujul. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena. Eristatakse sise- ehk operatiivmälu ja andmekandjaid.  
Operatiivmälu ehk RAM on koht, kus arvuti säilitab töötavaid programme, käimasolevaid protsesse ja töödeldavaid andmeid ehk veebiaknaid, mis parasjagu lahti on, programmis tehtud muudatusi, mis pole veel salvestatud jne.

Mälud

Tänapäevasel heal arvutil on vahemälu vähemalt 16GB (mänguriarvutil isegi topelt) ja nutitelefonil vähemalt 6GB. RAMi mahtu tasub endale seadmeid ostes jälgida, see mõjutab samuti nagu protsessor sinu seadme kiirust. 
Andmekandjad on need jupid, kuhu salvestatakse püsimälu ehk kõik kasutatavad programmid ja kasutajate poolt loodud failid (tekstid, pildid, videod jne). Arvutis sees on andmekandjaks kõvaketas. Kõvakettal on kindel füüsiline maht ja see võib täis saada, kui (suuri) faile on liiga palju. Andmekandja võib olla ka väline ehk väline kõvaketas, mälukaart, mälupulk jne. Nutitelefonides asendab kõvaketast välkmälu ehk flashmälu, mis täidab sama ülesannet. 

Multiple Choice

... hoitakse minu vaheaknaid, mis mul praegu lahti on

• operatiivmälus

• andmekandjatel

• pilves

Multiple Choice

Andmekandjate suurus määrab arvuti kiiruse

• Õige

• Vale

Videokaart ehk graafikakaart on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks ehk pildiks või videoks vms. Lisaks monitorile määrab ekraanipildi kvaliteedi justnimelt videokaart.

Videokaardi valik on väga oluline siis, kui pannakse kokku mänguriarvutit või tahetakse teha pildi- või videotöötlust.

Lihtsamates arvutites ehk nn netiarvutites võib ka videokaart puududa ja olla integreeritud emaplaadile.

Videokaart

Multiple Choice

Tänapäevastes arvutites puudub videokaart

• Õige

• Vale

Toiteplokk on arvuti osa, mis annab kõikidele teistele komponentidele voolu. Toiteplokk võtab voolu elektrivõrgust ning muundab selle erinevateks pingeteks ja vooludeks, mida arvuti erinevad osad vajavad. Seal on sees ka kaitse, mis aitab vältida pinge järsku muutust, mis võiks arvutikomponente kahjustada, sh ülepinge kaitse.

Toiteplokk

Open Ended

Kui peaksid toiteplokki võrdlema mingi inimorgani ehk inimese siseelundiga, siis millisega ja miks?

Port ehk pesa - "auk", kuhu kaabel sisse käib
Pistik - kaabli otsas olev ühendus, mis käib pessa

Ühendused

Andmeside ja aku laadimine: USB-A ja USB-C (pööratav)

Video:
HDMI
VGA
DisplayPort

Internet:
CAT ehk netikaabel

Pistikud

Leidke grupi peale oma pundist:

• USB-A

• HDMI

• VGA

• Display Port

• LAN

Pistikud

Leidke grupi peale oma pundist:

• USB-A

• HDMI

• VGA

• Display Port

• LAN

Milliseid veel teate?

Home

Open in new tab

Copy link