Elu kõrbes

Elu kõrbes

Multiple Choice

Mis on kõrb?

• Märg ala, kus kasvab igasuguseid taimi.

• Kuiv ala, kus veepuuduse tõttu kasvavad hõredalt vaid selliste oludega kohastunud taimed.

• Küpsisekujuline saar.

• Kuiv ala, kus ei ole veepuudust ning kasvavad igasugused taimed.

Näiteks Karakumi kõrb Aasias on ligi kaheksa korda suurem kui Eesti. Sahara kõrbesse Aafrikas mahuks vabalt 150 Eestit! Neil hiiglaslikel aladel sajab harva vihma ning palavust on enamasti üleliia.

Paljud neist on hiiglasuured!

on kuiv ala, kus veepuuduse tõttu kasvavad hõredalt vaid selliste oludega kohastunud taimed. Enamik kõrbeid paikneb soojas kliimas.

Kõrb...

KÕRB

Kõrbe moodustavad...

...mitmesugused kivised künkad, tasased kõvadsaviväljad või taimedeta liivaluitestikud. Sageli on pinnas sooldunud. Leidub lausa valgeid soolavälju ehk soolajärvi.

Taimed ja loomad peavad kõrbekuumuses elutul pinnasel hakkama saama väga vähese veega.

Multiple Choice

Mitu aastaaega on kõrbes?

• Kaks: lühike vihmaperiood ja pikk-pikk kuivaperiood.

• Kolm: vihmaperiood, kuivaperiood ja lumeperiood.

• Neli: kevad, suvi, sügis ja talv.

• Seal ei ole aastaaegu.

Enamikus kõrbetes on kaks aastaaega:

Lühike vihmaperiood ja pikk-pikk kuivaperiood.

Sajuperioodi lõpul võib kõrb lühikest aega olla väga ilus: maapind on üleni kaetud õitsvate lilledega. Seda rohelust ja lillepidu jätkub vaid umbes üheks kuuks, ülejäänud 11 kuud on rohi kuivanud.

Enamik kõrbeid paikneb soojas kliimas.

Multiple Choice

Millised taimed kõrbes kasvavad?

• Kõrbes ei kasva taimi.

• Kõik taimed.

• Lühieataimed ja kaktused

• Orhideed

Osa neist on oma maapealse elu seadnud lühikesele vihmaperioodile, mida esineb kord või kaks aastas. Siis tärkavad niiskest pinnasest rohttaimed.

Kõrbetaimed on kohastunud äärmuslike elutingimustega.

Need on lühieataimed, mis hakkavad kohe õitsema ja viljuvad kiiresti. Kuid juba ongi vihmaperiood läbi ning taimed kuivavad. Aga enne jõuavad nad puistata maha oma seemned, mis jäävad ootama järgmist vihmaperioodi.

Teised kõrbetaimed varuvad vähest vihmavett tagavaraks, nii et sellest jätkuks ka pikaks kuivaperioodiks. Sellised on kaktused Ameerika kõrbetes.

​

Kaktustel on lai juurestik, et pinnasest hästi palju vihmavett kätte saada ja endasse imeda. Kaktuse voldiline paks vars on otsekui veetünn, mis vihmaga suuremaks venib ja hiljem kuivaperioodil tasapisi kokku tõmbub. Kaktused saavad vihmaajal kogutud veega mitu kuud hakkama, sest nad kasutavad seda kokkuhoidlikult. Samasuguse eluviisiga nagu kaktused on Aafrika kõrbetes paljud piimalilled.

​

Kolmas rühm kõrbetaimi...

...imab vett sügavalt maast. Sellistel kõrbepõõsastel ja puudel on sageli väga pikk peajuur, mille ots ulatub niiskesse pinnasekihti. Nad võivad rahumeeli pikad kuivad ajad üle elada.

Multiple Choice

Millega peavad kõrbeloomad toime tulema?

• Päikesega.

• Suure hulga veega ja külmade ilmadega.

• Neil ei ole katsumusi.

• Vähese veega, aga ka päevase kuumusega

​Kõrbeloomad peavad hakkama saama vähese veega, aga ka päevase kuumusega.

Nende hulgas leidub nutikaid vee kogujaid ja vee kokkuhoidjaid. On putukaid, kellele piisab vaid öisest udust. Kuna päeval on väljakannatamatult kuum, tegutseb enamik kõrbeloomi õhtul ja öösel, kui on jahedam.

Sisalikud ja maod magavad päeval varjulises kohas, kuid selliseid kohti on kõrbest raske leida. Paljud loomad veedavad päeva urus ja väljuvad alles hämarikus. Näiteks peavad öösel putukatele jahti skorpionid. Paljud kõrbenärilised magavad kogu kuivaperioodi urus. Nii magavad nad maha suurema osa aastast ja oma elust! Sellised on näiteks suslikud Aasia kõrbetes.

​

Vett varuvatest loomadest elavad kõrbes kaamelid: üksküür-kaamel ja kaksküür-kaamel. Kaamel võib korraga ära juua sada liitrit vett! Seejärel võib ta olla joomata mitu nädalat. Kodustatud kaamelid on rändavate kõrbeelanike väga head abilised: nad kannavad nende vara, kui pere ühest kohast teise liigub.

Multiple Choice

Kuidas nimetatakse kõrbes harva leiduvaid niiskemaid kohti?

• Oaasideks

• Meredeks

• Topaasideks

• Mükaasideks

Kõrbes leidub harva ka niiskemaid kohti, seal väljub maa seest allikas. Sellised kohad paistavad oma lopsaka taimestikuga kaugelt silma ja neid nimetatakse oaasideks. Oaasides jätkub vett ka inimestele, seepärast on sinna sageli kerkinud külad. Sahara oaasides kasvatatakse datlipalme. Suuremates oaasides haritakse põlde. Kõrberändurid rändavad tavaliselt ühest oaasist teise, kuna kuivas kuumas kõrbes ähvardab neid janusurm.

Multiple Choice

Seega, mis on KÕRB?

• Ikka ei tea :(

• Päikesepaisteline koht.

• Kuiva kliima ja hõreda taimestikuga ala.

• Liivane maa.