Toitained ja toitumine

Toitained ja toitumine
8. klassile

Päevane energiakulu

• põhiainevahetuse energiakulu - hingamine, südametöö, kehatemperatuuri säilitamine jne

• toidu seedimise ja omastamise energiakulu

• kehalise aktiivsusega seotud energiakulu

Energiakulu mõõdetakse kas kilodžaulides (kJ) või kilokalorites (kcal).

Inimese energiakulu ja energiavajadus sõltub keskkonnast, geneetilistest erisustest, eluviisist, kehaehitusest ja paljust muust.

Multiple Choice

Milline neist ei ole üks päevase energiakulu komponentidest?

• põhiainevahetuse energiakulu

• toidu seedimise ja omastamise energiakulu

• magamise ja puhkeaja energiakulu

• kehalise aktiivsusega seotud energiakulu

Multiple Choice

Millise ühikuga mõõdetakse Eestis enamasti energiakulu ja kujutatakse energeetilist väärtust?

• kilodžaul (kJ)

• kilovatt (kW)
• kilokalor (kcal)

• kilovatt-tund (kWh)

• ​organismi kasvamine ja arenemine

• tagavad organismi tugeva immuunsüsteemi

• valgud võiksid noortel ja täiskasvanutel katta 10-20% päevasest toiduenergiast

Valgud

• ​energiaallikas

• varustavad rasvlahustuvate vitamiinidega

• kaitsevad keha

• võiksid katta 25-40% päevasest toiduenergiast

Rasvad

• põhiline energiaallikas

• varuaine

• kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoiuks

• võiksid katta 45-60% päevasest toiduenergiast

Süsivesikud

• osalevad ainevahetuses

• roll luu- ja lihaskoe moodustamisel

• kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest

• vitamiine on vaja küll väikestes kogustes, kuid pidevalt

Vitamiinid

• ​olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises

• aitavad edastada närviimpulsse

• mineraalaineid ise sünteesida ei saa, saame kõik toidust ja õhust

Mineraalained

• moodustab umbes 2/3 meie kehamassist

• veevajadus sõltub vanusest, eluviisist, kliimast, soolade tarbimisest

• põhikoguse vett (1-1,2l) saame toidust ja jookidest

Vesi

Multiple Choice

Mille jaoks on valgud vajalikud?

• vereloomeks

• organismi kasvamiseks ja arenemiseks

• janu kustutamiseks

• närvisüsteemi arenguks

Multiple Choice

Mil moel aitavad rasvad keha kaitsta?

• Toetavad immuunsüsteemi.

• Rasvad ei mängi mingit rolli kehas.
• Loovad kaitsekihi organite ümber.

• Rasvad ei kaitse keha.

Multiple Choice

Milline süsivesikute alatüüp soodustab seedimist?

• suhkrud

• kiudained

• mineraalained

• vitamiinid

Multiple Choice

Milline neist ei ole mineraalaine?

• Kaltsium

• Vesi
• Magneesium

• Raud

Multiple Choice

Noortel moodustab keskmiselt vesi kehamassist nii suure protsendi.

• 65%

• 60%

• 70%

• 55%

Mis toidust saame milliseid toitaineid?

• Valgud - loomset päritolu muna, piimatooted, kala, kana, liha; taimset päritolu kaunviljad, seemned, pähklid, teraviljatooted

• Rasvad - küllastunud rasvhapped loomset päritolu rasvades (nt pekk), küllastumata rasvahapped pigem taimset päritolu rasvades (pähklid ja seemned, taimsed õlid, avokaado), aga ka nt kalas

• süsivesikud - puuviljad, mõned juurviljad, mahlad, mesi, teraviljatooted, kartul, riis, pasta

• vitamiinid - kala, munad, maks (rasvlahustuvad), puu- ja juurviljad, seemned, pähklid, kaunviljad (vesilahustuvad)

• mineraalained - olenevalt ainest

• vesi - puu- ja köögiviljad, supid, tee/kohv, joogid

Match

Pane kokku toitaine ja toiduaine, kust seda saab.

• valgud

• süsivesikud

• rasvad

• vitamiinid

• vesi

muna, piim, liha, seemned, kaunviljad

puuviljad, teraviljatooted, kartul, riis

liha, kala, avokaado, pähklid

puu- ja juurviljad, maks, kala

supid, puuviljad, joogid

• muna, piim, liha, seemned, kaunviljad

• puuviljad, teraviljatooted, kartul, riis

• liha, kala, avokaado, pähklid

• puu- ja juurviljad, maks, kala

• supid, puuviljad, joogid

Poll

Kuidas hindad oma teadmisi toitainetest?

• Suurepärased, võin toitumisnõustajana tööle minne

• Väga head, olen oma teadmistes kindel

• Enam-vähem

• Millest see tund oli?