luule stiilikujundid

sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses

• assonants
• alliteratsioon
• epiteet
• metafoor

lisandsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna

• assonants
• alliteratsioon
• epiteet
• metafoor

kõnekujund, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus

• epiteet
• assonants
• metafoor
• alliteratsioon

loodushäälte jäljendamine kõnena

• personifikatsioon
• onomatopöa
• epiteet
• alliteratsioon

annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi

• onomatopöa
• epiteet
• metafoor
• personifikatsioon

objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel

• epiteet
• personifikatsioon
• võrdlus
• siire

ebatavalise sõnajärje kasutamine teksti rütmistamiseks

• inversioon
• siire
• personifikatsioon
• alliteratsioon

lõpukordus, seisneb sõna või lauseühendi tunderõhulises kordamises lausete või värsside lõpus.

• epifoor
• siire
• epiteet
• metafoor

sõna, mis tegelikult kuulub järgmise rea algusesse, jäetakse üksikuna eelmise rea lõppu

• metafoor
• siire
• epiteet
• võrdlus

sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis

• võrdlus
• metafoor
• epiteet
• assonants