Sood ja põhjavesi

Soid leidub

• piirkondades, kus aurumine ületab sademete hulga
• piirkondades, kus sademete hulk ületab aurumise
• polaarses kliimavöötmes
• sooja ja kuiva kliimaga aladel

pildil on kujutatud

• madalsoo
• siirdesoo
• raba

Soo on

• ajutiselt liigniiske ala, kus liikumiseks tuleb kasutada kummikuid.
• ala, kus pidevalt liigniiskes keskkonnas moodustub turvas.
• veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega.
• rohumaa, mille taimkate moodustub mitmeaastastest rohttaimedest

Kesk-Euroopas on soode kuivendamine 

• põhjustanud tolmutorme.
• põhjustanud joogivee puudust
• põhjustanud üleujutusi jõeäärsetel aladel.
• põhjustanud loodusliku mitmekesisuse suurenemist.

Laukad ja älved on iseloomulikud

• madalsoole.
• siirdesoole.
• rabale.

Turvas on mitmekülgselt kasutatav maavara. Seda vajatakse kütteks, loomadele allapanuks, aianduses ning

• kosmeetikas
• autotööstuses

Meetrise turbakihi tekkeks kulub umbes 

• 1000 aastat
• 100 aastat
• 10 000 aastat
• 10 aastat

Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas u 

• 2 tonni CO²
• 10 tonni CO²
• 100 kg CO²

Koht, kus põhjavee kiht ristub maapinnaga on

• järv
• kaev
• allikas

Kõige rohkem allikaid on 

• Lõuna- Eestis
• Pandivere kõrgustiku ümbruses
• Sakala kõrgustiku ümbruses