Rahvastiku tervis

Objektiivseid tervisenäitajaid mõõdetakse ...

• inimese meeleolu uurides.

• haiguste olemasolu või füüsilise tervise näitajaid uurides.

• inimese eluviisi uurides.

Subjektiivseid tervisenäitajaid mõõdetakse ...

• palavikunäidu alusel.

• tervisliku eluviisi jälgimise kaudu.

• inimese enda hinnangu järgi.

Eesti 11-15-aastastest noortest hindab oma tervist väga heaks ...

• 25-40 protsenti.

• 75-90 protsenti.

• 45-60 protsenti.

Väga hea tervisehinnanguga noori on ...

• poiste ja tüdrukute hulgas võrdselt.

• rohkem poiste hulgas.

• rohkem tüdrukute hulgas.

Eestis haigestutakse nakkushaigustest igal aastal kõige rohkem ...

• suguhaigustesse.

• puugihammustustest tingitud haigustesse.

• hingamiselundkonna haigustesse.

Eestis on keskmine oodatav eluiga ...

• kõrgem meestel.

• kõrgem naistel.

• naistel ja meestel suhteliselt võrdne.

Eesti rahvastiku tõsiseks probleemiks on ...

• õnnestustest (liiklusõnnetused, tulekahjud jms) tingitud vigastused.

• saastunud joogiveest tingitud tervisehädad.

• kõrvapõletikud.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis HI-viirusega nakatunuid 100 000 elaniku kohta ...

• sama palju.

• oluliselt vähem.

• oluliselt rohkem.

Eesti rahvastiku tervisekäitumist on viimasel ajal iseloomustanud ...

• tervisliku kehakaaluga inimeste hulga kasva.

• madalam haigestumine puukentsefaliiti.

• puu-ja köögivilja tarbimise kasv.

Täna tehtud eluviisiga seotud otsused ...

• võivad mõjuda nii kohe kui ka aastate pärast.

• mõjuvad kohe.

• mõjuvad aastate pärast.