Järv elukeskkonnana 5.kl

Järvetaimed jagunevad...

• kaldataimedeks ja veetaimedeks.

• maismaataimedeks ja veepõhjataimedeks.

• ujulehtedega taimedeks ja ilma lehtedeta taimedeks.

• kaldaveetaimedeks ja veekaldataimedeks.

Hundinui on...

• maismaataim.

• kaldataim.

• ujulehtedega taim.

• veesisene taim.

Järvepõhja loomakeste toiduks on...

• hapnik ja süsihappegaas.

• teised kalad.

• liiv ja muda.

• surnud elusaine.

Toitumise järgi jagunevad kalad...

• taimtoidulisteks ja loomtoidulisteks.

• röövkaladeks ja lepakaladeks.

• saakkaladeks ja jahikaladeks.

• lepiskaladeks ja röövkaladeks.

Lepiskalad söövad...

• teisi kalu.

• ainult väikseid selgrootuid.

• ainult taimset toitu.

• nii taimi kui selgrootuid.

Veelinnu tiivad ei saa märjaks, sest...

• nende sulgede vahel on palju hapnikku ja nad määrivad oma sulgi süsihappegaasiga.

• nende jalad ja nokk on pikad.

• nende sulgede vahel on palju õhku ja nad määrivad oma sulgi rasvaga.

• nende tiivad ei puuduta vett.

Toitainete sisalduse järgi jagunevad järved...

• umb- ja lähtejärvedeks.

• rohke-, vähe- ja segatoitelisteks.

• paisjärvedeks ja rannajärvedeks.

• läbivoolu- ja tehisjärvedeks.

Kui järves on toitaineid väga palju, siis...

• parenevad organismide elutingimused ning neil on rohkem soojust ja valgust.

• halvenevad organismide elutingimused ja elurikkus hakkab kahanema.

• järve vananemine peatub.

• tuleb rohkem kalu ning teisi organisme.