Üleslükkejõud, kehade ujumine ja uppumine

Vedelikku asetatud kehale mõjub

• 1 jõud

• 2 jõudu

• 3 jõudu

• 4 jõudu

Keha vajub vedelikus põhja, kui

• üleslükkejõud on suurem raskusjõust

• raskusjõud on suurem üleslükkejõust

• raskusjõud ja üleslükkejõud on võrdsed

• kehale ei mõju ühtegi jõudud

Keha jääb vedelikus ujuma, kui

• üleslükkejõud on raskusjõust suurem

• raskusjõud ja üleslükkejõud on võrdsed

• üleslükkejõud on raskusjõust väiksem

• üleslükkejõu ja raskusjõu resultant on 0

Millised on keha heljumise tingimused?

• üleslükkejõud on raskusjõust suurem

• üleslükkejõud tasakaalustab raskusjõudu

• keha on täielikult vedeliks

• keha on osaliselt vedelikust väljas

Kehale mõjuv üleslükkejõud vedelikus oleneb

• keha massist

• keha ruumalast

• vedeliku tiheduses

• keha tihedusest

Millise valemi abil saab arvutada üleslükkejõudu?

• Fü=gmV

• Fü=V_kq_vg

• Fü=V_vq_kg

• Fü=qgh

Millise füüsikalise nähtusega on tegemist sukeldumisel, eeldusel, et sukelduja ei puuduta veekogu põhja?

• ujumine

• uppumine

• heljumine

• mitte ükski neist nähtustest

Millised tunnused on iseloomulikud nii ujumisele kui heljumisele?

• üleslükkejõud ja raskusjõud on võrdsed

• üleslükkejõud on raskusjõust suurem

• osa kehast on vedelikust väljas

• üleslükkejõud on raskusjõust väiksem

Keha heljub , kui

• keha tihedus on suurem kui vedeliku tihedus

• keha tihedus on võrdne vedeliku tihedusega

• keha tihedus on väiksem vedeliku tihedusest

• vedeliku tihedus on suurem kui keha tihedus

Keha upub, kui

• keha tihedus on väiksem vedeliku tihedusest

• keha tihedus on suurem vedeliku tihedusest

• keha ja vedeliku tihedused on võrdsed

• vedeliku tihedus on suurem keha tihedusest