Kokkuvõte: käändsõna vormistik

Sõna erinevaid vorme moodustatakse tunnustele ja lõppudele tüvesid lisades.

• õige

• vale

Nii sise- kui ka väliskohakäändeid on eesti keeles kolm.

• õige

• vale

Nimetavat, omastavat ja osastavat käänet nimetatakse abstraktseteks kääneteks.

• õige

• vale

Sõnatüvi võib muutuda kõigis käänetes.

• Õige

• Vale. Sõnatüvi võib muutuda ainult esimeses kolmes käändes ja ainsuse sisseütlevas.

Omastava käände lõpp on i, a, e või u.

• õige.

• vale. Omastaval käändel ei ole käändelõppu. Omastava käände lõpus olev täishäälik on osa sõna tüvest.

Ainsuse omastava järgi saab moodustada ainsuse käänded alates sisseütlevast ja mitmuse nimetava käände vormi.

• õige

• vale

Algvõrre näitab, et asjal, olendil või nähtusel on mingit omadust alla keskmise.

• õige.

• vale. Algvõrre ei näita midagi omaduse määra kohta, see väljendab lihtsalt selle omaduse olemasolu.

Mitmuse osastava levinuim lõpp on -sid.

• õige.

• vale. Mitmuse osastava levinuim lõpp on -si.

Mitmuse osastaval võib -si olla lõpus ainult siis, kui sõna algvormi lõpus on -ne (nt roheline) või -s (nt kaas).

• õige, sest on ju roheline-rohelisi ning kaas-kaasi.

• vale, sest on ju roheline-rohelisisid ning kaas-kaasisid.

Lühikese i-mitmuse aluseks muudes käänetes on mitmuse osastav kääne.

• õige, sest mitmuse osastav on parklaid ja lühike i-mitmuse seesütlev on seega parklais.

• vale.