3. klass eesti keel - kordamine

Häälikuid me

• kuuleme ja hääldame
• loeme ja kirjutame
• vaatame
• katsume

Tähti me 

• kuuleme ja hääldame 
• loeme ja kirjutame
• nuusutame
• maitseme

Häälikud jagunevad

• ilusateks ja koledateks
• täis- ja kaashäälikuteks
• rasketeks ja keerulisteks
• pikkadeks ja naljakateks

Täishäälikud on

• kk, pp, tt
• k, p, t, g, b, d
• a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
• n, r, m, n, s

Sulghäälikud on 

• a, e, i, o, u
• õ, ä, ö, ü
• l, m, n, r, s
• g, b, d, k, p, t

Tavaliselt on s-i ja h kõrval k, p või t

• näiteks tasgu

• näiteks kags

• näiteks kapsas

• näiteks osgan

Kui hääldan sulghäälikut nõrgalt, siis kirjutan g, b või d

• näiteks põter
• näiteks naki
• näiteks tipu
• näiteks siga

Kui hääldan sulghäälikut tugevalt, siis kirjutan k, p või t

• näiteks podi

• näiteks katus

• näiteks koog

• näiteks kattus

Kui hääldan sulghäälikut eriti tugevalt, siis kirjutan kk, pp või tt

• näiteks pot
• näiteks subb
• näiteks kokk
• näiteks tidd

Täishäälikuühendis kirjutan kõik häälikud ühekordselt 

• näiteks poees
• näiteks seiin
• näiteks koer
• näiteks kaeel