Ekvatoriaalne vihmamets

Puidu juurdekasv vihmametsas on  

• 1-2 m2/ha

• 5 m2/ha

• 50 m2/ha

• 300 m2/ha

Vihmametsas kasvab palju liaane ja epifüüte, sest

• vihmavett on kõrgemalt lihtsam kätte saada

• vihmametsa alune muld on väheviljakas

• kurg- ja plankjuured hõivavad suure osa metsapinnast ja teisel taimel pole kasvamiseks ruumi

• kõrgemal saavad taimed rohkem päikesevalgust

Vihmametsa piirkonnas sajab aastas vähemalt

• 1680 mm

• 1750 mm

• 2000 mm

• 10 000 mm

Ekvatoriaalseed vihmametsad kasvavad enamasti

• 10.-15. laiukraadi kummalgi poolkeral

• ekvaatorist 10.-15. laiukraadini kummalgi poolkeral

• ekvaatorist 28. laiukraadini lõunapoolkeral

• ekvaatorist 28. laiukraadini põhjapoolkeral

Vihmametsade mullad ei ole kuigi viljakad, sest

• metsakõdu lagundatakse soojas ja niiskes kliimas väga kiiresti ning laguained võetakse kohe kasutusse

• vihm uhub pea kõik toitaineid pinnasest ära

• aastaajad ei vaheldu ja lehevarist, mida lagundada, tekib vähe

• suured puud vajavad palju toitaineid

Igal aastal hävib vihmamtesa suurusjärgus, mis on võrdne

• ühe Eesti pindalaga

• kahe Eesti pindalaga

• kolme Eesti pindalaga

• nelja Eesti pindalaga

Õhutemperatuur vihmametsade pirkonnas on enamasti

• alla 18 C

• +18...+23 C

• +25...+28 C

• üle 28 C