Jõed ja järved, elustik vees.

Keda on järgnevate lausetega kirjeldatud?

Ta on hästi kohastunud vee-eluga. Ta hingab küll kopsudega, kuid suudab toimetada vee all mitmeid minuteid ilma hingamata. Vees liikumist hõlbustavad ujunahad varvaste vahel. Saba toimib ka tüürina. Tema toiduks on taimed: nõges, pilliroog, mitmete puude koor ja oksad.

• Vesilik.

• Kobras.

• Saarmas.

• Veekonn.

Kes on lepiskala?

• Kala, kes on leplik erinevate keskkonnatingimuste suhtes.

• Kala, kes toitub teistest kalades.

• Kala, kes toitub ainult lepamaimudest.

• Kala, kes sööb taimset toitu, aga ka väikeseid selgrootuid.

Kuidas hingab konn?

• Konn saab hingata nii naha kui kopsudega.

• Konn hingab kopsudega.

• Konn hingab naha kaudu.

• Konn hingab lõpustega.

Miks asub bakterhõljum veekogu sügavamates kihtides?

• Bakterid toituvad surnud orgaanilisest ainest, mis koguneb veekogu põhja.

• Bakterhõljum on kõige raskem hõljumitüüp ning on seetõttu põhjas.

• Bakteritel pole vaja nii palju hapnikku, seetõttu on nad sügavamal.

• Bakterid ei kannata suurt valguse kogust, seepärast hoiavad nad sügavamale.

Millised on populaarsemad kalaliigid kalakasvandustes, mida kasvatatakse müügiks?

• Koha ja siig.

• Kilu ja räim.

• Vikerforell ja karpkala.

• Meriforell ja lõhe.

Kobras ja saarmas liiguvad nii vees kui ka maismaal. Mis aitab neil edukalt liikuda?

• Varvaste vahel ujunahad

• Vees liiguvad hammaste abil

• Karvkate aitab neil vee peal püsida

• Sabaga muudavad vees suunda

Leia õiged toiduahelad.

• vetikas--->vesikirp--->särg---> haug---> naerukajakas

• särg--->vesikatk---> haug---> naerukajakas

• keriloom--->särg--->haug--->saarmas

• vesikatk--->särg---> saarmas

Märgi kõik tarbijad.

• Särg

• Narukajakas

• Üherakuline vetikas

• Keriloom

Märgi kõik lagundajad.

• Vähid

• Teod

• Vetikad

• Ussid

Millised organismid moodustavad taimhõljumi?

• Bakterid

• Väga väikesed organismid.

• Väga väikesed loomad.

• Üherakulised vetikad