Mõned küsimused kunstiõpetusest

Arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, tarbekunst, disain, elektrooniline kunst ja videokunst, installatsioon, tegevuskunst, kehakunst, maakunst... on visuaalse kunsti liigid (ehk nägemise kaudu tajutava kunsti liigid).

Mis kunstiliigiga on pildil tegemist?

• maalikunst

• skulptuur

• graafika

• arhitektuur

• tarbekunst

Värviringi konstrueeris 19. sajandil prantsuse keemik Michel Eugene Chevreul. See koosneb kõikidest vikerkaarevärvidest. Värviringil on esindatud primaar- ehk põhivärvid, sekundaar- ehk teise astme värvid ja tertsiaar- ehk kolmanda astme värvid.

Millised neist on põhivärvid? (3 värvi)

• kollane

• roheline

• sinine

• pruun

• punane

Maalikunstis on üheks tähtsamaks väljendusvahendiks värv. Siin kujutatakse meid ümbritsevat maailma kahemõõtmelisel pildipinnal. Monumentaalmaal on seotud kindla ehitisega, kasutades aluspinnaks hoone seinu ja/või lagesid. Tahvelmaal on ümber paigutatav ja maalitud kas lõuendile, papile, paberile, puidule või vineerile.

Millise maaliga on tegemist pildil?

• tahvelmaal

• monumentaalmaal

Natüürmort ehk vaikelu, portree, maastikumaal, meremaal, olustikumaal, loomamaal, ajaloomaal on maalikunsti liigid ainestiku või teemade järgi. Neid nimetatakse žanriteks (prantsuse keeles "genre" - liik).

Mis liiki maalikunsti teosega on tegemist pildil?

• portree

• natüürmort

• meremaal

• ajaloomaal

• maastikumaal

Et tekitada illusioon reaalsest kolmemõõtmelisest maailmast lamedal pinnal on kunstnikud aastasadade jooksul välja töötanud rea võtteid. Neid tuntakse perspektiivi nimetuse all. Perspektiiviõpetuse alused töötasid välja renessanssiaja kunstnikud (u 15. saj - 16. saj algus).

Kuidas alustad sina oma tööd kui on vaja kujutada kaugusesse suunduvat teed?

• hakkan ühest nurgast peale ja proovin palju paberile mahub

• liigun joonistades lehe alt servast üles poole

• joonistan esmalt paberile silmapiiri ja koondumispunkti, seejärel tee kui töö põhielemendi

Perspektiivi kujutavas kunstis saab kujutamislaadi järgi liigitada õhuperspektiiviks ja lineaar- ehk joonperspektiiviks. Viimase reeglid töötas välja Itaalia arhitekt Brunelleschi 15. saj alguses - kasutatakse sirgjooni, mis koonduvad kokku kauguses asuvas tuumpunktis. Kaugel asuvaid objekte kujutatakse väiksemate ja üksteisele lähemal paiknevatena kui lähedal asuvaid. Õhuperspektiivi kirjeldab hästi Leonardo da Vinci tähelepanek: "Värvid muutuvad kahvatumaks proportsionaalselt nende kaugenemisega vaatajast." Ruumi ja kauguse illusioon luuakse värvide abil - kaugemal asuvad objektid on heledamad, sinakamad ja vähem detailsed.

Millised piltidest esindavad õhuperspektiivi? (mitu õiget vastust)

• 
• 
• 
• 

Kunstnikud maalivad kõikvõimalikel teemadel ja teevad seda erinevatel põhjustel. Mõned teosed räägivad mingi loo või on loodud inimeste/ sündmuste auks, teised aga mõjutavad vaataja tundeid, neid rõõmustades või provotseerides. Kompositsioon (tuleb ladina sõnast "compositio" - koostamine) on see, mis paneb kunstiteose elama.

Mis on kompositsioon? (mitu õiget vastust)

• lahendus, kuidas kunstnik teema valitud formaati paigutab

• pildi suurus ja kuju

• teose osade paigutuslik tasakaal

• teose osade kokkusobitamisel moodustuv tervik

Seoses paberi ja trükikunsti leiutamisega tekkis selline kunstiliik nagu graafika (kreeka keeles "grapho" - kirjutan), mille all mõistame eeskätt just paberile trükitud pilti. Graafika väljendusvahendiks on eelkõige joon ja pind. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafika. Vabagraafikat esindavad näiteks pliiatsi-, söe-, ja tuššijoonis ning estamp- ehk paljundusgraafika (kujutis/ joonis lõigatakse esmalt plaadile ja seejärel trükiplaadilt paberile). Rakendusgraafika alla kuuluvad näiteks raamatuillustratsioon, graafiline disain (plakat, poster...), kirjakunst, arvutigraafika.

Eesti graafika klassik on Eduard Viiralt, milline nendest on tema teos?

• 
• 
• 
• 

Tehniliste vahendite (värvid, aluspind jne) kasutamise põhjal saab maalikunstis eristada tehnikaid, nagu õli-, pastelli-, akrüüli-, akvarelli-, temperamaal ja fresko (maalimine seinapinnale/ krohvile - monumentaalmaal). Akvarell on vees lahustuv värv (tuleneb ladinakeelsest sõnast "aqua" - vesi) ja on kasutusel juba väga ammustest aegadest (aastatuhandeid tagasi). Esimene kunstnik, kes kasutas akvarelli iseseisva kunstitehnikana oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528). Eesti akvarellistidest võib välja tuua Eduard Wiiralti, Ado Vabbe, Lydia Mei, Malle Leisi.

Milline neist on akvarellitehnikas maal?

• 
• 
• 
• 

Kunstis on tähtis mõiste ka stiil, mis tervikuna tähendab ühelaadsete vormielementide kasutamist. Mõistet kasutatakse peamiselt kahes tähenduses - nii ajalooliste stiilide (näiteks romaani, gooti, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism) kui ka kõnekeeles moodsa kunsti voolude kohta (sümbolism, impressionism, ekspressionism, kubism jne)

19. saj ja 20. saj vahetusel levinud juugendstiil on dekoratiivne, põhilised väljendusvahendid on joon, kontuur ja siluett. Juugendlik joon on nõtke, graatsiline, pehmelt ja sujuvalt voogav. Sageli on jooned põimitud taimemotiividega, iseloomulikud on pikad ja väänlevad varred, õite longus kroonlehed. Maalikunstis olid juugendile omased stiliseeritud, pikaks venitatud figuurid, armastati lillakaid-rohekaid toone.

Leia piltidelt juugentstiili näited. (2 stiilinäidet)

• 
• 
• 
•