II MS (II osa)

Kui suured olid riikide armeed 1939.aastal?

Kõige suurem oli see NL-il, kellel oli 4 000 000 meest, järgnesid Saksamaa oma 3 180 000, Itaalia 1899 000 mehega. Kellel oli suuruselt 4. armee?

• Poola

• Prantsusmaa

• Suurbritannia

• USA

Millisel riigil oli suurim sõjaline potensiaal 1937.aastal?

• NL

• USA

• Saksamaa

• Suurbritannia

• Prantsusmaa

Austria liideti Saksamaaga 14.märtsil 1938 ning selle kohta kasutatakse terminit anšluss. Mida see sõna tõlkes tähendab?

• Taasühinemine

• Annekteerimine

• Liitmine

• Tasalülitamine

Keda on pildil kujutatud Müncheni kokkuleppe (1938) järel?

• Suurbritannia peaministrit Clement Attlee´d

• Suurbritannia peaministrit Neville Chamberlain´i

• Prantsusmaa peaministrit Édouard Daladier´i

• Prantsusmaa peaministrit Albert Sarraut´d

Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotovi allkirjastasid 23.augustil mittekallaletungilepingu. Selle salaprotokolli alusel jäi Leedu alguses Saksamaa mõjusfääri. Kuu aega hiljem läks Leedu siiski NL-i mõjusfääri. Mida sai Saksamaa Leedu eest?

• Bessaaraabia

• Poola koridori

• Gdanski

• Osa Poolast

Millise linna pommirünnakutes sai kõige enam inimesi surma (90 000)?

• Varssavi

• Berliin

• Dresden

• London

Millisel riigil oli kõige tugevamad õhujõud 1939.aastal, kui arvestada lennukite arvu?

• NSVL

• Saksamaa

• Itaalia

• Suurbritannia

Milline neist sündmustest toimus kõige esimesena?

• Nõukogude okupatsiooni algus

• N-ö töörahva meeleavaldus Toompeal ja Kadriorus

• NSVL-i ultimaatum Eestile punaarmeelaste sisselaskmiseks

• Uue valitsuse ametisse nimetamine, mille etteotsa sai Johannes Vares-Barbarus

Milline väide EI KEHTI Johannes Vares-Barabaruse (1890-1946) kohta?

• Osales arstina Vabadussõjas

• Kirjutas kubistlikku ja konstruktivistlikku luulet

• Sündinud Kiievis

• Nimetati 21.06 1940 peaministriks

Mis juhtus Eestis esimese nõukogude aasta jooksul 1940-1941?

• Inimesed kaotasid hoiused, aga võlad kustutati.

• Majandus riigistati, ettevõtlus langes raske surve alla.

• Tõusid palgad, paranes sotsiaalabi.

• Kaupade hinnad odavnesid.