Päikesekiirguse jaotumine Maal ja aastaaegade vaheldumine

Päike soojendab aluspinda kõige rohkem, kui päikesekiired langevad aluspinnale

• suure nurga all

• väikese nurga all

Number 1 tähistab

• hajuskiirgust

• otsekiirgust

Number 2 tähistab

• neeldumist

• otsekiirgust

• hajuskiirgust

• peegeldumist

Number 3 tähistab

• neeldumist

• otsekiirgust

• hajuskiirgust

• peegeldumist

Number 4 tähistab

• neeldumist

• peegeldumist

Kõige rohkem päikesekiirgust jõuab aluspinnani

• talvisel pööripäeval

• suvisel pööripäeval

• kevadisel pööripäeval

• sügisesel pööripäeval

Rohkem päikesekiirgust peegeldab tagasi

• hele ja tasane aluspind

• tume ja ebatasane aluspind

Päikese olekut seniidis on tähistatud numbriga

• 1

• 2

• 3

Pildil on kujutatud

• suvine pööripäev

  (20. või 21. juuni)

• talvine pööripäev

  (21. või 22. dets)

• kevadine pööripäev

  (20. või 21. märts)

• sügisene pööripäev

  (22. või 23. sept)

Pildil on kujutatud

• kevadine pööripäev

  (20. või 21. märts)

• suvine pööripäev

  (20. või 21. juuni)

• talvine pööripäev

  (21. või 22. dets)

• sügisene pööripäev

  (22. või 23. sept)