6.Jääajast tekkinud pinnavormid

Suuremad ja väiksemad kivimiosakesed, liiv ja muld, mille mandrijää kohale kandis ja mis jää seest välja sulasid, on

• moreen

• rändrahnud

• killustik

• voored

Suured graniitkivid, mille mandrijää kohale kandis ja mis jää seest välja sulasid, on

• moreen

• rändrahnud

• killustik

• voored

Paekivi või graniidi purustamisel saadud väikesed kivikesed, mida kasutatakse teede ehitusel on

• moreen

• rändrahnud

• killustik

• voored

Mandrijää vormitud leivapätse meenutavad piklikud kõrgendikud ehk

• moreen

• rändrahnud

• killustik

• voored

Eestit jääajal katnud mandrijää liikus siia

• Skandinaavia mäestikust

• Alpi mäestikust

• Haanja kõrgustikult

• Suurelt Munamäelt

Skandinaavia mäestik asub seal, kus tänapäeval on riikidest

• Rootsi ja Norra

• Läti ja Leedu

• India ja Pakistan

• Austria ja Tšehhi

Liustikujärve kohale tekkis pärast mandrijää sulamist

• küngas

• lohk

• tasandik

• voor

Voored on piklikud kõrgendikud, mis paiknevad tavaliselt

• loode-kagusuunaliselt

• kirde-edelasuunaliselt

• põhja-lõunasuunaliselt

• Ida-läänesuunaliselt

Piirkond Eestis, kus on palju mandrijää tekitatud leivapätsikujulisi kõrgendikke on

• Vooremaa

• Karula kõrgustik

• Kesk-Eesti tasandik

• Soomaa

Piirkond Eestis, kus mandrijää tekitatud kuplikujulisi künkaid loetakse kõige kaunimateks on

• Vooremaa

• Karula kõrgustik

• Kesk-Eesti tasandik

• Soomaa