Eesti keele käänded

Käändelõputa on alati need kaks käänet...

• nimetav ja omastav

• omastav ja osastav

• sisseütlev ja seesütlev

• kaasaütlev ja ilmaütlev

Answer explanation

Alati on lõputa nimetav ja omastav kääne.

Tihtipeale on käändelõputa ka osastav ja sisseütlev kääne.

Väliskohakäänded on

• Nn "ninataga"-käänded

• sisse-, sees- ja seestütlev

• alale-, alal- ja alaltütlev

• nimetav, omastav ja osastav

Answer explanation

Kõigi väliskoha käänete lõpus on l-häälik.

lauale

laual

laualt

-ks käändelõpp liitub...

• rajavale käändele

• ilmaütlevale käändele

• olevale käändele

• saavale käändele

Answer explanation

Saava käändega väljendatakse:

olekut või seisundit, millesse siirdutakse,

nt Mari muutus väga kurvaks;

juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks;

otstarvet,

nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage;

aega (tähtaega, kestust),

nt Töö tuleb homseks valmis teha. Jäin nende juurde terveks nädalaks

Kõik käändelõpud alates seesütlevast sobivad alati _______ käände otsa, nii ainsuses kui ka mitmuses.

Answer explanation

Kui tead omastavat käänet, oskad moodustada kõiki käändeid alates seesütlevast.

kapi (ainsuse omastav)

kapi+le (ainsuse alaleütlev)

kappide (mitmuse omastav)

kappide+le (mitmuse alaleütlev)

Sõna "virk" mitmuse osastava vormid on...

• virke ja virkusid

• virku ja virkasid

• virki ja virku

• virku ja virkusid

Answer explanation

Sõna "virk" käändub nagu "leib".

leibu ja leibasid

ehk

virku ja virkasid

"Virk" tähendab "oma tööd hoole ja innuga tegev, usin; nobe, kärmas midagi tegema".

"Ninataga"-käänded on...

• nimetav, omastav, osastav

• alaleütlev, alalütlev, olev, rajav

• saav, rajav, olev, ilmaütlev

• rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev

Answer explanation

Nn "ninataga"-käänded on neli viimast käänet:

rajav,

olev,

ilmaütlev,

kaasaütlev.

Mulle meeldib _____ (vilu) ilmaga mere ääres jalutada.

Answer explanation

Sõna vilu kolm esimest käänet: vilu (nim), vilu (om), vilu (os).

Sõnas "muttideltki" on käändelõpp...

• -de

• -lt

• -ki

• -ti

Answer explanation

Käändelõpp sõnavormis "muttideltki" on -lt (alaltütlev)

- "de" on mitmuse tunnus

- "ki" on rõhuliide

Olev kääne vastab küsimustele...

• kelleks? milleks?

• kellena? millena?

• kelleni? milleni?

• kellega? millega?

Answer explanation

Oleva käände lõpp on "-na":

- targana

- spetsialistina

- müüjana

jne.

Sõna "soo" sisseütleva käände vormid on...

• soosse ja soos

• soos ja sooga

• sohu ja soosse

• soosse ja soole

Answer explanation

Sõnast "soo" saab moodustada nii käändelõputa vormi (sohu) kui käändelõpuga vormi (soosse).