Kordamisküsimused. Keskaeg I

Keskaja piirdaatumid sündmustega

• algus: 5. saj (Lääne Rooma impeeriumi lagunemine),

  lõpp: 15. saj (Uue Maailma avastamine)

• algus: 8. saj (Karl Suure valitsemine), lõpp: 16. saj (tulirelvade laialdane levik)

• algus: 11. saj (Esimene ristisõda), lõpp: 13. saj (Põhjala ristisõjad)

Keskaja periodiseering:

• varakeskaeg 5.-11 saj

  kõrgkeskaeg 11.-13. saj

  hiliskeskaeg 13.-15.saj

• eelkeskaeg 5.-11. saj

  keskmine keskaeg 11.-13. saj

  hiliskeskaeg 13.-15. saj

• varakeskaeg 2.-7. saj

  kõrgkeskaeg 7.-12. saj

  hiliskeskaeg 13.-16. saj

Konstantinoopol oli... (mis riigi pealinn, millal ja miks sai pealinnaks, kelle initsiatiivil, milline oli eelmine nimi)

Türklased vallutasid Konstantinoopoli

• 1090

• 1127

• 1453

Bütsantsi keiser oli jumala asemik maa peal. See tähendab, et

• keisrile kuulus ainult seadusandlik võim, täidesaatev ja kiriklik võim olid lahutatud

• keisri võim oli piiramatu ning talle kuulus nii seadusandlik, täidesaatev ja kiriklik võim

• keisril oli ainult esindusfunktsioon, võimu teostasid suurvesiirid

• keisrit kummardati kui jumalat

Bütsantsi keisririigi eduka toimimise aluseks oli

• tugev armee ja arvukas õukond

• rikkad talupojad ja suur õpetlaskond

• suur ametnikkond ja tõhus maksusüsteem

• kristliku kiriku tugev positsioon riigis

Bütsantsi ühiskonna olulisim tunnusjoon oli traditsioonide austamine. See tähendab

• kõigi meessoost elanike sõjaväkke mobiliseerimist

• õigeusu kirikule kuuletumist ja mungaks hakkamist

• poliitilisele autoriteedile ja riigikorrale allumist

Bütsantsi keisririigi õukonnas olid tavalised

(a)  

Seleta mõiste: vaatemängukultuur

Seleta mõiste: mimesis. Kirjelda, kuidas see mõjutas Bütsantsi elu

• Lääne-Euroopa kultuuri vahendamine Bütsantsi

• jäljendamine

• Antiik-Kreeka hiilguse ülistamine

• keiserlik rongkäik