Ärkamisaeg Eestis ja selle aja tegelased ja sündmused

    TA KIRJUTAS ESIMESE TEADUSLIKU UURIMISE EESTI KEELE LAUSEÕPETUSEST 17AASTASELT JA RÕHUTAS EESTI KEELE TÄHTSUST

• 
• 
• 
• 
• 

TEMAST SAI ESIMENE KUTSELINE AJAKIRJANIK.

TA TOIMETAS UUT AJALEHTE EESTI POSTIMEES

• 
• 
• 
• 
• 

1865 ASUTAS LAULU-JA MÄNGUSELTSI VANEMUINE

• 
• 
• 
• 
• 

TA OLI ANDEKAS LINGVIST, KIRJANDUSTEADLANE JA TÕLKIJA

     TA OSKAS LADINA, SAKSA, PRANTSUSE, INGLISE, VENE, ROOTSI, KREEKA, JA HEEBRIA KEELI

• 
• 
• 
• 
• 

   SÜNDIS RIIAS.

TA TAHTIS MISJONÄRIKS SAADA

• 
• 
• 
• 
• 

  TA RÄÄKIS: “KUI ME EI SAA SUUREKS RAVAARVULT, PEAME SAAMA SUUREKS VAIMULT”

• 
• 
• 
• 
• 

   AITAS KEELETEADLASTEL UURIDA LÕUNA-EESTI MURDEID.

TÄNU TEMALE KOGUTI 13000 RAHVALUULET. TA KIRJUTAS MUISTSEID EESTI LAULE, MUISTENDEID, VANASÕNU, KÕNEKÄÄNDEID.

TÄNU TEMALE OLI RAHVAPÄRAND TALLETATUD.

RAHVALUULES TA NÄGI EESTI AJARAAMATUT.

• 
• 
• 
• 
• 

 

SIIN KÕLAS ESMAKORDSELT SOOME HELILOJA PACIUSE LAUL, MILLE JANNSEN KIRJUTAS EESTIKEELSED SÕNAD: “MU ISAMAA, MU ÕN JA RÕÕM”, NÜÜD TUNNEME SEDA EESTI VABARIIGI HÜMNINA.

• 
• 
• 
• 
• 

RAHVAS ÜTLEB TEMA KOHTA “PAPA”. TA ON EESTI KIRJANDUSE ISA, LAULUPIDUDE ISA, HÜMNI ISA JA ESIMESE NAISLUULETAJA ISA.

• 
• 
• 
• 
• 

TA PROPAGEERIS EESTI KEELE UUT KIRJAVIISI.

TEMA TOIMETUSEL ILMUS EESTI-SAKSA SÕNARAAAMAT.

 

• 
• 
• 
• 
•