Aine olekute muutumine

Sulamiseks nimetatakse aine ......

• soojenemist aineosakeste liikumise teel

• üleminekut tahkest olekust vedelasse

• soojenemist vedelike- ja gaasivoolude liikumise teel

Auru kondenseerumisel vabanev soojushulk on .....

• väiksem aurumisel neeldunud soojushulgast

• suurem aurumisel neeldunud soojushulgast

• on võrdne aurumisel neeldunud soojushulgaga

Keemissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis kulub ....

• 1 kg vedeliku kuumutamiseks ja aurustumiseks

• 1 kg vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril

• 1 kg vedeliku aurustumiseks temperatuuril 100° C

Aine aurustumiseks keemistemperatuuril vajaliku soojushulga arvutamiseks on vaja teada ........

• aine massi ja keemistemperatuuri

• aine massi ja keemissoojust

• aine massi, algtemperatuuri ja lõpptemperatuuri

Aine sulamisel ....... energiat

• kulub

• vabaneb

Vee jäätumisel ruumala .......

• suureneb

• väheneb

• ei muutu

.............. vedeliku temperatuur ei muutu

• Aurumisel

• Kondenseerumisel

• Keemisel

Millise soojusnähtusega on tegemist udu tekkimisel?

• vee konvektsioon

• vee aurustumine

• vee kristalliseerumine

• vee kondenseerumine

Raua sulamissoojus 2,7 ⋅ 10⁵ J/kg tähendab, et ......

• raua sulatamisel vabaneb 270 000 J energiat

• 1 kg raua täielikuks sulatamiseks sulamistemperatuuril on vaja 270 kJ energiat

• 1 kg raua sulatamiseks mistahes temperatuuril on vaja 270 000 J energiat

Keemisel tekib aur .........

• vedeliku pinnalt

• vedeliku seest

• vedeliku seest ja pinnalt