Terviseõpetus

Miks on uimastid ohtlikud?

• Mida noorem inimene, seda rohkem kahjustab uimasti tema organismi (eelkõige aju) ning suureneb sõltuvushäire kujunemise võimalus

• Uimastite tegelik koostis ja puhtuse tase (kangus) ei ole kunagi täpselt teada

  Tegu on ebaseaduslike aine

• Seda, kuidas uimastid sinu elu võivad mõjutada, ei tea keegi kunagi ette

• Sõltuvus uimastitest on eluaegne haigus

Kuidas uimastite tarvitamisest hoiduda?

• Ära karda öelda „Ei!“

• Vali seltskonda ja oska ära tunda kaaslaste survet

• Kui ostad uimasteid healt sõbralt, võid neid siiski proovida.

• Kui proovin ainult korra, ei juhtu midagi.

Answer explanation

Mõnikord läheme pikemalt mõtlemata teistega kaasa ning teeme seda, mida teised ees teevad. Tihti kardetakse öelda „Ei!“, kuna ei taheta olla teistest teistmoodi.
Kuna uimastite tarvitamisest räägitakse üsna palju, võib jääda vale mulje, et see on rohkem levinud, kui see tegelikult on. Siiski, illegaalseid uimasteid ei ole mitte kunagi oma elus proovinud 80% kõigist Eestis elavatest kuni 18 aastastest noortest. Seega – kui keegi avaldab sulle uimastite pakkudes survet, ütle lihtsalt, et sa ei taha. See on seisukoht, millele vastu vaielda on raske.

Sõbrad on olulised. Kui sinu sõbrad juba tarvitavad uimasteid, võid ka sina tunda ahvatlust neid proovida. Seda nimetatakse sotsiaalseks surveks. Sotsiaalse surve vähendamiseks leia endale sõpru, kes ei kahjusta ennast ja teisi ning kellel on sinuga ühised väärtushinnangud. Nii on sul sõpru ka siis kui uimasteid tarvitavad sõbrad sinu elust ära kaovad.

Miks uimasteid proovitakse?

• Ümbritsevate inimeste eeskuju

• Meedia surve, mis näitab uimasteid eduka inimese elu osana

• Uimastid kui mässu väljendamise vahend

  
  

• Uimastid kui enesekindluse ja julguse tõstmise vahend

Answer explanation

Noored näevad enda ümber erinevate sõltuvusainete tarvitamist. Nad näevad täiskasvanuid ja noori, kes suitsetavad, joovad alkoholi või tarvitavad isegi illegaalseid uimasteid. Nii võib noortes tekkida arvamus, et uimastite tarvitamine on normaalne elu osa. Noored võivad alustada uimastite proovimisega, kuna need on hõlpsasti kättesaadavad ja nad näevad, et paljud täiskasvanud ja nende sõbrad tarvitavad neid.

On tõsi, et meedia mõjutab inimeste tarbimisharjumusi. On tõestatud, et kui meedia esitleb sõltuvusaineid ihaldatud elustiili normaalse osana, hakatakse neid aineid rohkem tarvitama. Kuigi uimastite tarvitamist näidatakse meedias pigem harva, on ära tõestatud, et selliste filmide nägemine, kus näidatakse uimastite tarvitamist ägeda või positiivsena, suurendab selle aine tarvitamist vaatajate seas. Küll aga ei ole tõsi, et uimastid on edukuse tunnusmärk. Edukus sõltub haridusest, oskustest, kontaktidest, tööharjumusest, iseloomust, positiivsest suhtumisest, enesehinnangust, loovusest – kindlasti mitte aga uimastitest.

Uimastite tarvitamine enda tunnete väljendamiseks on lühiajaline lahendus, mis pikas perspektiivis eluga hakkama saamisele kaasa ei aita. Negatiivsed tunded on ja jäävad inimesele alles ka siis, kui ta aineid tarvitab. Negatiivsed tunded on loomulik osa elust. Uimastite tarvitamine ei aita meil neid vältida, vaid võib viia selleni, et ilma nendeta me enam oma tunnetega toime ei tule. Tõestust on leidnud fakt, et mida nooremana alustatakse uimastite tarvitamist, seda suurem on tõenäosus, et tekib sõltuvushäire ja hakatakse tarvitama järjest kangemaid uimasteid. Neil, kes alustavad uimastite proovimist ja tarvitamist alla 18-aastasena, on sõltuvushäire kujunemise tõenäosus 6 korda suurem kui täiskasvanutel.

On tõsi, et mitmed ained tõstavad enesekindlust, aga uimastitest saadud enesekindlus on, nagu uimastitest saadud joovegi, ajutine. Sõprade reageering joobes tehtud rumalustele võib olla ettearvamatu – nii, nagu on olemas inimesi, kellele selline olek teeb nalja, on olemas ka neid, kellele see ei meeldi. Pärast uimastijoobest välja tulemist on aga tihtipeale endalgi halb enesetunne ning piinlik tehtud tegude pärast.

Kas murdeiga on võimalik edasi lükata või seda ülse vältida?

• JAH

• EI

Millal algab murdeiga?

• Pärast gümnaasiumi lõpetamist.

• Tüdrukute murdeiga algab enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel.

• Pärast lasteaia lõpetamist.

• Poiste murdeiga algab enamasti 9. ja 14. eluaasta vahel.

Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem?

• See sõltub sellest, kuidas kellegi vanemad lubavad.

• See sõltub eeskätt pärilikkusest. Kuid ka elutingimused, kroonilised haigused, stress ja toitumus võivad murdeea saabumise aega mõjutada.

• Nutisõltuvus kiirendab murdeea algust.

• Liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu.

Mida murdeiga ehk puberteet üldsegi tähendab?

• On suurenenud oht luumurdudeks.

• Murdeiga e. puberteet on muutuste aeg, mil lapsest kasvab täiskasvanu.

Märgi õiged väited.

• Kõik me oleme erinevad ja erinev olemine ongi normaalne.

• On normaalne olla seksist väga huvitatud, on normaalne olla sellest ainult mõõdukalt huvitatud ja on normaalne sellest üldse mitte huvituda.

• Kehaline areng võib olla inimeseti väga erinev ning leida aset erineva kiirusega. Lõpptulemusena näevadki erinevad inimesed välja erinevad ja see on täiesti normaalne.

• Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal suguelundite piirkonnas karvakasvu algust. Neid muutusi tingivad hormoonid.

• Nii menstruatsioonide algamine tüdrukutel kui ka seemnepursete tekkimine poistel tähendab seda, et mõlema kehas on hakatud tootma sugurakke.

Märgi õiged vastused.

• Kuna tüdrukud alustavad kasvamisega varem  ja ka lõpetavad varem kui poisid siis  on tüdrukud tihti omaealistest poistest pikemad.

• Kuigi murdeealine pole veel valmis ise lapsevanemaks saama, hakkab keha teda selleks ette valmistama.

• Kehalised muutused toovad kaasa ka uutmoodi tundeid. Võidakse leida ennast võrdlemas kogu ülejäänud maailmaga ja küsida: kas ma olen normaalne? Meeleolu kõigub üles-alla – naeruhoole võivad järgneda pisarad.