Harva esinevad sõnad

1970. 1970.aastal toimus sõnavõistlus, kus otsiti ühele võõrsõnale lühikest vastet. Mis sõna prooviti asendada sõnaga "kiilik"?

• aerobuss

• helikopter

• lennuväebaas

Keelemees M.Lubi "Valimik sõnu mu kodumurrendist" sisaldab tema loodud sõnu. Üks neist on sõna "õlp". Mis see võiks olla?

• riidepuu

• toetus

• õel õpetaja

Üheks suureks eesti keele uuendajaks oli Johannes Aavik. Mõni sõna läks kasutusele, teine mitte. Üks neist on sõna "jäälima". Mis see võiks olla?

• jälitama

• jääle minema

• järele andma

Veel üheks Johannes Aaviku loodud sõnaks sai sõna "neimama", mis on küll väga haruldane, kuid seda võib vahel mõnes tekstis siiski kohata. Mis see võiks olla?

• kätte maksma

• eirama

• vältima

1975. 1975. aastal pakkus ühes ajalehes Johannes Türn välja sõna "okkama" ühe võõrkeelse sõna asemel. See sõna leidis väikest kasutamist 70-ndatel, kuid praegu seda ei kasutata.

• šokeerima

• publitseerima

• inspireerima

Jaan Krossi romaan "Kolme katku vahel" on täis harvaesinevaid ja murdesõnu, mis lisavad tekstile koloriiti. Üks värvikamaid sõnu romaanis on "nõelusk". Kes see on?

• torkavalt ütlev inimene

• õmbleja

• naljamees

Ferdinand Johann Wiedemann on üks Eesti olulisemaid keeleteadlasi. Tema sõnaraamat, mis ilmus 1893. aastal, on tõeline pärl. Põnevaid sõnu on seal peaaegu igal leheküljel. Üks neist on "ahjusuumees". Kes see on?

• kokk

• kütja

• korstnapühkija

Karl August Hermann oli 19.sajandil üks Eesti märkimisväärsemaid kultuuritegelasi. Lisaks on ta kirjutanud esimese täielikult eestikeelse eesti keele grammatika ja loonud 1200 sõna, millest kasutusele jäi 140. Mis tähendusega lõi Hermann fraasi "kargav hallikas"?

• geiser

• vulkaan

• nooruslik vanamees

Keeleteadlase Johannes Voldemar Veski üheks sõnaloomeviisiks on tuletamine (sufiksite lisamine). Mida võiks tähendada tema loodud sõna "lüpsend"?

• lehm

• lüpsimasin

• piim

Johannes Aavik kasutas tihti sõna "pamur". Mis see võiks olla?

• häälekas

• pilvine

• armunud

• surnud