Rahvakalendri ja muud tähtpäevad Eestis

See päev murrab talve selgroo, loomatoitu peab pool alles olema. Sellest päevast liigub aeg kevade

poole.

• naistepäev

• küünlpäev

• taliharjapäev

• madisepäev

Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas püha, mis

lõpetasid paastuaja. Kombeks on munade värvimine, kinkimine ja koksimine.

• mihklipäev

• lihavõtted ehk munapühad

• hingedepäev

• jõululaupäev

See oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes karjatamishooaeg ja karjaste tööleping.

Karjane sai nüüd kooli minna.

• jüripäev

• toomapäev

• mardipäev

• mihklipäev

Rikkaliku kombestikuga tähtpäev. Sanditamas käisid tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse

valgetesse riietesse ja kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne.

• emadepäev

• kadripäev

• mardipäev

• naistepäev

Sel päeval oodati neid koju ja neile kaeti tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine

hingi nimepidi toitu maitsma.

• mardipäev

• kolmekuningapäev

• hingedepäev

• madisepäev

14. 14. märts on (a)  

Sellest päevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Perega käidi maskeerituna naabermajades laulmas,

tantsimas ja mõistatusi küsimas.

• sõbrapäev

• isadepäev

• kadripäev

• mardipäev

Talutare tubadesse toodi põrandale õled, õhtuks kaeti laud ja sööma pidi 9-12 korda, et järgmisel aastal külluslikult toitu oleks. Söödi sealihast ja -verest tehtud toite ning leiba. Käidi kirikus ja omaste haudadel süüdati küünlad.

• munapühad

• jõulud

• vastlapäev

• kadripäev

Noorkuu teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva. Traditsioonilisteks

toitudeks olid seajalad, soolaoad, hernesupp ja kuklid. Võisteldi pikema liu pärast, mis pidi tagama

linaõnne.

• sõbrapäev

• munapühad

• jõulud

• vastlapäev

See on iidne suvepüha. Vanarahval oli kombeks käia saunas ning külastada omaste haudasid. Õhtul süüdatakse lõkked, tantsitakse ja lauldakse.

• jõulud

• jaanipäev

• naistepäev

• maipüha