Fotoefekt - teadmiste kontroll

Fotoefekt - teadmiste kontroll

12th Grade

7 Qs

quiz-placeholder

Similar activities

JÕUD looduses

JÕUD looduses

KG - University

10 Qs

Iseseisev töö I

Iseseisev töö I

12th Grade

9 Qs

3 Liike ja voima

3 Liike ja voima

7th - 12th Grade

10 Qs

Üldpädevused

Üldpädevused

1st Grade - Professional Development

8 Qs

Iztvaikošana

Iztvaikošana

8th - 12th Grade

10 Qs

Fotoefekt ja kvantfüüsika

Fotoefekt ja kvantfüüsika

12th Grade

7 Qs

BWRX-300

BWRX-300

12th Grade

6 Qs

Mobiltelefon, digitális fényképezőgép - Csonka Tamás Olivér

Mobiltelefon, digitális fényképezőgép - Csonka Tamás Olivér

12th Grade

9 Qs

Fotoefekt - teadmiste kontroll

Fotoefekt - teadmiste kontroll

Assessment

Quiz

Physics

12th Grade

Medium

Created by

Neiu Brauer

Used 5+ times

FREE Resource

7 questions

Show all answers

1.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

2 mins • 1 pt

Mis on sisefotoefekt?

Tähendab, et valguskiired painutatakse materjali sees ja liiguvad aeglasemalt kui õhus.

Nähtus, kus valgus tekitab elektrivoolu pooljuhis, kui valguse energia vabastab elektronid ja võimaldab neil juhtivust suurendada.

Viitab valguse peegeldusele, mis toimub materjali sees, kui valgus siseneb erineva murdumisnäitajaga keskkonda.

Protsess, kus valguse intensiivsus muutub aine sees vastavalt keskkonna temperatuurile.

2.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

2 mins • 1 pt

Mis on välisfotoefekt?

Nähtus, kus valgus liigub materjali pinnal ja põhjustab selle paisumist.

Tekib, kui valgus neeldub materjali sees ja muudab selle murdumisnäitaja konstantseks.

Protsess, kus valguse energia vabastab elektronid materjali pinnalt, põhjustades elektronide väljumist ja tekitades elektrivoolu.

Nähtus, kus valgus muudab materjali värvi, kui see peegeldub pinnalt.

3.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

2 mins • 1 pt

Mis on footon?

Elementaarne laengukandja, mis võimaldab soojusenergia liikumist metalli sees.

Elementaarne osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest ning moodustab aatomituuma.

Nähtamatu osake, mis vastutab aatomitevahelise gravitatsioonijõu eest.

Valguse ja teiste elektromagnetlainete energiaosake, millel puudub mass ja elektrilaeng, kuid millel on kindel energiahulk.

4.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

2 mins • 1 pt

Mis on CCD-sensor?

Valguse tundlik pooljuhtseade, mis muundab sissetuleva valguse elektrilisteks signaalideks.

Andur, mis mõõdab kiiruse muutusi objektidel ja kasutab neid andmeid autojuhtimissüsteemides.

Pooljuhtseade, mis mõõdab temperatuurimuutusi ja teisendab need digitaalseteks andmeteks.

Elektrooniline seade, mis muudab helilained elektrisignaaliks, et salvestada ja edastada heli.

5.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

2 mins • 1 pt

Mis vahe on CCD- ja CMOS-sensoril?

CCD-sensor kasutab vähem energiat kui CMOS-sensor, mistõttu sobib paremini aku toitel töötavatesse seadmetesse.

  • CCD-sensor on odavam toota ja seetõttu populaarsem tarbeelektroonikas võrreldes CMOS-sensoriga, mis on kallim ja kasutatakse harvem.

  • CCD-sensor tagab üldiselt kõrgema pildikvaliteedi, kuna toodab vähem müra, kuid tarbib rohkem energiat, samas kui CMOS-sensor on energiatõhusam ja kiirem, kuid võib põhjustada rohkem müra pildis.

  1. CMOS-sensor kasutab väiksemaid valgustundlikke elemente kui CCD-sensor, mis muudab CCD paremini väikestes seadmetes kasutatavaks.

6.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

3 mins • 1 pt

Kuidas digikaameraga pilti tehakse?

Digikaamera objektiiv fokuseerib valguse otse mälukaardile, kus valgus muundatakse pildiks CCD ja CMOS sensorite abil.

  • Digikaamera CCD ja CMOS sensorid töötavad koos, et fokuseerida valgus ja salvestada see mälukaardile, tekitades kõrglahutusega pildi.

  1. Digikaamera kasutab CCD sensoreid päevavalguse ja CMOS sensoreid öövalguse pildistamiseks, muutes valguse koheselt värvideks.

  • Digikaamera objektiiv suunab valguse CCD või CMOS sensorile, mis muundab valguse elektrilisteks signaalideks.

7.

MULTIPLE CHOICE QUESTION

5 mins • 1 pt

Miks ei tööta päikesepatareid pilves ilmaga nii efektiivselt kui pilvitu ilmaga?

  • Pilves ilmaga imenduvad footonid pilvedesse ja ei jõua päikesepatareideni, takistades täielikult fotoefekti toimumist.

  • Pilves ilmaga on õhus vähem footoneid, mis vähendab fotoefekti efektiivsust ja seega ei suuda päikesepatareid piisavalt energiat toota.

  • Pilves ilmaga on footonid liiga nõrgad, et tekitada päikesepatareis vajaliku tugevusega elektrivoolu, mistõttu fotoefekt väheneb.

  1. Pilves ilmaga ei ole päikesepatareid footonite suhtes tundlikud, kuna päikesevalgus peegeldub pilvedelt eemale, mistõttu fotoefekt ei saa toimuda.