Kirurgilised infektsioonid

Mis on kirurgiliste infektsioonide kõige sagedasem vorm?

• Posttraumaatilised infektsioonid

• Operatsioonihaava infektsioonid

• Intraabdominaalsed infektsioonid

• Hematogeensed infektsioonid

Mis on „virulentsus”?

• Mikroobide füsioloogiline olemasolu kehas

• Mikroobide esinemine, mis ei põhjusta haigusnähte

• Mikroobide võime infektsiooni raskust ja ulatust põhjustada

• Infektsioonikoldele kirurgilise väljavoolu võimaldamine

Millised on põletiku viiest klassikalisest tunnusest?

• Punetus, sügelus, valu, verejooks, turse

• Temperatuuri tõus, turse, valu, häiritud funktsioon, punetus

• Punetus, valu, kollasus, nõrkus, turse

• Temperatuuri tõus, nõrkus, sügelus, häiritud funktsioon, valu

Milline on kirurgilise infektsiooni ravi esimene põhireegel?

• Antibakteriaalsete ravimite määramine

• Põletikukoldele rahu andmine

• Patsiendi immuunsuse tõstmine

• Mädale väljavoolu võimaldamine kirurgilisel teel

Mis iseloomustab eksogeenset nakatumist?

• Enamasti endogeenne päritolu

• Kontakti või piisknakkuse teel saadud infektsioon

• Mikroobide kolonisatsioon seedetraktis

• Immuunsuse langusest tingitud infektsioon

Intraabdominaalsed infektsioonid hõlmavad peritoniiti ja haavandi perforatsiooni.

Kolonisatsioon viitab patogeensete mikroobide võimele organismi kahjustada.

Ülekaalulisus võib soodustada kirurgiliste infektsioonide teket.

Ägeda ja kroonilise infektsiooni erinevus seisneb nende lokaliseerumises.

Sepsis viitab bakterite olemasolule veres ilma organite düsfunktsioonita.