KURSUS: Maa kui süsteem TEEMA: Maa siseehitus ja loodusjõud KT

Kumb maakoore tüüp on paksem?

• Mandriline maakoor

• Ookeaniline maakoor

Milline Maa kiht on täielikult vedelas olekus?

• Sisetuum

• Maakoor

• Välistuum

• Ülemine vahevöö

Järjesta Maa siseehituse kihid alates välimisest kihist

• Sisetuum

• Välimine vahevöö

• Välistuum

• Maakoor

• Alumine vahevöö

Sobita Maa kihid nende omadustega

• Tuum

• Maa põhikiht, mille temperatuur on 4 000 – 6 500°C?

• Sisetuum

• Vedelas olekus ja koosneb sulanud rauast ja niklist

• Maakoor

• Sisaldab atenosfääri

• Välistuum

• Kiht, mille temperatuur ulatub kuni 400°C

• Vahevöö

• Tahkes olekus, koosneb rauast ja niklist

Maa siseehitus koosneb kolmest peamisest kihist (alusta kõige välisemast kihist): ​ (a)   , ​ (b)   ja ​ (c)  

• Maakoorest
• Vahevööst
• Tuumast
• Sisetuumast
• Välistuumast
• Atenosfäärist
• Ülemine vahevöö
• Alumine vahevöö

Sobita laamad nende omadustega

• Nihkuvad laamad

• Tekivad uued mäestikud

• Põrkuvad laamad

• Tekib uus maakoor, magma tõuseb üles ja tardub

• Subduktsioon

• Tekitavad ainult tugevaid maavärinaid

• Lahknevad laamad

• Üks laam sukeldub teise alla

Milliste laamadega on tegu?

a

b

c

Konvektiivne

Lahknevad

Magmatõusuline

Põrkuvad

Passiivne

Erosiooniline

Nihkuvad

Mis asi on subduktsioon?

• Kui kaks mandrilist laama lahknevad

• Kui ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla

• Kui kaks laama liiguvad horisontaalselt üksteise suhtes

• Kui maakoor muutub õhemaks ja praguneb

Mis on subduktsiooni tagajärg?

• Vulkaanide teke

• Süvikute teke

• Tugevad maavärinad

• Uue ookeanilise maakoore teke

Sobita laamade liikumise tüübid ja nende tagajärjed

• Islandi teke

• Nihkuvad laamad

• San Andrease murrangu teke

• Põrkuvad laamad (subduktsioon)

• Mariami süvik ja Andide vulkaanide teke

• Põrkuvad laamad

• Himaalaja mäestiku teke

• Lahknevad laamad