Wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

LG16 Kutseeksam

Total questions: 78

Worksheet time: 3hrs 35mins

Name
Class
Date
1.

Terminal on üldjuhul veoahela sõlmpunkt, kus

a)

toimub kaupade pikaajaline ladustamine

b)

toimub kaupade hoiustamine kuni ühe kuu jooksul

c)

toimub kaupade ümberlaadimine edasisteks vedudeks

d)

toimub kaupade ümbertöötlemine ja lisaväärtusteenuste osutamine suures mahus

2.

Millist veoviisi iseloomustab loetelu: vedu otse saatjalt saajale, lühikesed veoajad, veoprotsessi paindlikkus ning mitmekesine veoinventar?

a)

maanteeveod

b)

mereveod

c)

raudteeveod

d)

lennuveod

3.

Millist veoviisi iseloomustavad kõrged veotariifid ja suur kiirus?

a)

maanteeveod

b)

mereveod

c)

raudteeveod

d)

lennuveod

4.

Vedude korraldamise eesmärgiks ei ole

a)

veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine

b)

maksimaalse täiteaste saavutamine

c)

optimaalse veomarsruudi saavutamine

d)

veoki võimalikult väike päevane läbisõit

5.

Mida ei tule arvestada marsruudi planeerimisel maanteevedudel?

a)

teede seisukorda

b)

liiklustingimusi

c)

peale- ja mahalaadimise järjekorda

d)

kaubakindlustuse olemasolu

6.

Kes tohib osutada tasulisi veoteenuseid?

a)

veoteenuste osutamisel puuduvad piirangud

b)

veoki omanik, kes omab CMR veokirja

c)

ettevõte, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti

d)

veoki omanik veovahendiga, mis on registreeritud kaubaveoautona ARKs

7.

Millised ajakriteeriumi nõuded kehtivad tavaveosele?

a)

vedaja on kohustatud toimetama veose kohale ühe ööpäeva jooksul

b)

vedaja on kohustatud toimetama veose kohale kolme ööpäeva jooksul

c)

vedaja toimetab veose kohale mõistliku aja jooksul

d)

ajalised piirangud kohaletoimetamise osas puuduvad

8.

Kuidas nimetatakse veost, mille vedaja on lubanud kohale toimetada enne kokkulepitud tähtaega ning mille hilinemise korral võidakse nõuda vedajalt leppetrahvi?

a)

sõidugraafikujärgne veos

b)

ajalubadusega veos

c)

„spot“ veos

d)

tavaveos

9.

Mida hõlmavad ADR nõuded maanteetranspordis?

a)

kiirestiriknevate toiduainete vedusid

b)

külmakartlike kaupade vedusid

c)

ohtlike ainete vedusid

d)

raha ja väärtesemete vedusid

10.

Millised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel?

a)

ADR

b)

IMO

c)

RAR

d)

RID

11.

Milline ei ole saatja kohustus ohtlike ainete maanteeveol ?

a)

kauba nõuetele vastav pakendamine ja markeerimine

b)

märke tegemine veokirja ohtliku aine nimetuse ja ADR klassi kohta

c)

sertifikaadi ja kirjaliku turvajuhise üleandmine ohuolukorras tegutsemiseks

d)

ohtliku kauba kustutamiseks sobiva tulekustuti valik

12.

Millised ei ole vedaja kohustused ohtlike ainete veol?

a)

veok peab sobima ohtlike ainete veoks ning olema läbinud vastava ülevaatuse

b)

veok peab olema tähistatud nõuetekohaselt vastavalt veetavate ohtlike ainete klassidele

c)

autojuht peab enne väljasõitu täitma tegutsemisjuhiste kontroll-lehe võimaliku ohuolukorra ärahoidmiseks ja võimalike tagajärgede leevendamiseks

d)

juht peab olema läbinud ohtlike ainete vedude autojuhi koolituse

13.

Raudteevedude eeliseks maanteevedude ees on

a)

väikesed investeeringud infrastruktuuri

b)

lühikesed veoajad

c)

kordades väiksem väliskulu

d)

lühikesed laadimisajad

14.

Raudteevedude üheks puuduseks võrreldes maanteevedudega on

a)

väiksem paindlikkus

b)

suurem väliskulu

c)

pole võimalik transportida suuri veoseid

d)

pole võimalik transportida raskeid kaupu

15.

Millest ei sõltu veotariifid raudteedel?

a)

veo kaugusest

b)

veetava kauba kogusest

c)

veetava kauba liigist

d)

aastaajast, mil vedu tehakse

16.

Multimodaalne transport on vedu

a)

vähemalt kaht veoviisi kasutades

b)

erinevate transpordivahenditega tingimusel, et lastiruum on sama

c)

üht veoviisi ja üht veoühikut kasutades

d)

mitut veoviisi ja merekonteinerit kasutades

17.

Intermodaalne transport on

a)

vedu mitme autoga

b)

vedu mitme laevaga

c)

vedu mitut veoviisi kasutades

d)

vedu mitut veoviisi kasutades kusjuures lastiruum jääb samaks

18.

Trans - Siberi magistraal on

a)

raudteetrass Kesk Aasia ja Euroopa vahel

b)

läbi Venemaa kulgev raudteetrass Kaug-Ida ja Euroopa vahel

c)

Kasahstani ja Baltikumi vaheline raudteemagistraal

d)

Baikal –Amuuri raudteemagistraal (BAM)

19.

Lähimerevedude all mõeldakse

a)

merevedusid ühe riigi sadamate vahe

b)

merevedusid, mille jätkuks on vedu siseveeteedel

c)

rannikuvetes toimuvaid merevedusid

d)

lühikeste veoaegadega merevedusid ühe või mitme riigi sadamate vahel lühikestel veomarsruutidel

20.

Milline rahvusvaheline organisatsioon koordineerib ja kehtestab eeskirjad ning reeglid lennuvedudel?

a)

IRU

b)

IATA

c)

FIATA

d)

IMO

21.

Mida nimetatakse RFS -iks(roadfeederiks) ?

a)

lennuk

b)

veokit, mis veab lennutranspordi saadetisi lennujaamade vahel kaubalennukite asemel

lähimerevedude fiiderlaeva, mis veab autoronge ja poolhaagiseid

c)

veokit, mis veab lennuveo saadetisi otse kaubalennuki juurest saajale

d)

fiiderlaeva, mis liigub lühikesel pendelmarsruudil vedades justkui mööda teed autoronge, poolhaagiseid ja konteinereid

22.

Mida tähendab murdepunkti mõiste lennutranspordis?

a)

kaubalennuki lubatud määra ületav lasti kaal, mis võib põhjustada lennuki purunemise

b)

punkt kaaluskaalal, kus toimub üleminek ühelt veotariifi klassilt teisele

c)

ühe pakkeüksuse maksimaalne lubatud brutokaal

d)

saadetise maksimaalne lubatud brutokaal

23.

Kombineeritud vedude liiki “auto rongil“ ja „treiler rongil“ nimetatakse Euroopas

a)

huckepack

b)

piggyback

c)

roadreiler

d)

trailerback

24.

Konventsionaalne alus (laev) on mõeldud

a)

erineva segakauba transportimiseks

b)

konteinerite transportimiseks

c)

lintkonveieri või elevaatoriga laaditava kauba transportimiseks

d)

ratastel veoühikute transportimiseks

25.

Konventsionaalseid aluseid (laevu) lastitakse ja lossitakse tavaliselt

a)

konteinertõstukeid kasutades

b)

kaldteid kasutades

c)

elevaatorit kasutades

d)

sadamakraanasid kasutades

26.

Millise kauba lastimiseks kasutatakse elevaatorit?

a)

naftasaaduste

b)

teravilja

c)

pakendatud kauba

d)

sõiduautode

27.

Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maanteevedudel pikkadel marsruutidel?

a)

metallist konteineri veol on kütusekulu liialt suu

b)

tavaliselt puudub võimalus saada veost (konteinerit) tagasisuunal

c)

konteinerid kuuluvad laevakompaniidele ja neid ei tohi vedada sadamatest kaugemale kui 500 km

d)

konteiner mahutab treilerist tunduvalt vähem kaupa

28.

Konteinereid kasutatakse maanteetranspordis peamiselt

a)

Konteinereid kasutatakse maanteetranspordis peamiselt

b)

mere- või raudteetranspordi jätkuvedudel

c)

juhtudel, kui kauba ümberlaadimine maanteeveoks konteinerist treilerisse ostuks liialt kulukaks

d)

pikkadel veomarsruutidel

29.

Mida tähendab akronüüm LCL ?

a)

konteineris on ühe saadetise kaubad

b)

konteiner täidetakse mitme erineva kaubasaadetisega

c)

konteiner täidetakse mitme erineva kaubasaadetisega

d)

konteiner täidetakse mitme erineva kaubasaadetisega

30.

Kuidas nimetatakse ratastega alust, millega veetakse Ro- Ro laevadele ja laevadelt kaile konteinereid ja erinevaid kaupu ?

a)

mafitreiler

b)

kassettalus

c)

kasseti treiler

d)

jumbotreiler

31.

Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks?

a)

kütusekulu

b)

remondikulu

c)

rehvide kulu

d)

amortisatsiooni

32.

Millist kulu loetakse veoauto omahinna arvestamisel muutuvkuluks?

a)

kütusekulu

b)

garažeerimiskulu

c)

veoettevõtte üldkulu

d)

amortisatsiooni

33.

Kuidas on võimalik veoauto kogukulu läbitud kilomeetri kohta vähendada?

a)

panna veokile lisaks teine juht

b)

suurendada läbisõitu vahetuses (ööpäevas)

c)

vähendada läbisõitu vahetuses (ööpäevas)

d)

suurendades koormaruumi täiteastet

34.

Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient?

a)

läbisõitu vahetuses (km)

b)

koormaga vedude osakaalu kogu läbisõidus

c)

koormata vedude osakaalu kogu läbisõidus

d)

seisuaegade osakaalu päeva veotöös

35.

Mis ei mõjuta läbisõidu kasutamise koefitsienti?

a)

veoprotsessi efektiivsus ja planeeritus

b)

parkimiskoha ( garažeerimiskoha) lähedus veomarsruudil

c)

veeremi läbisõit päeva

d)

veoki koormamise võimalus nii edasi- kui ka tagasisuunal

36.

Kuidas nimetatakse näitajat, mis iseloomustab kaubaruumi kasutamist?

a)

arvestuslik kaal

b)

brutokaal

c)

täiteaste

d)

kandevõime

37.

Mida näitab tonnkilomeeter?

a)

kui palju kulutatakse kütust ühe tonni kauba vedamiseks

b)

kui palju tehakse transporditööd ühe tonni kauba vedamiseks ühe km kaugusele

c)

mitu tonni kaupa on võimalik ühe liitri kütusega vedada ühe km kaugusele

d)

mitu kilomeetrit on võimalik ühe tonni kaubaga ühe liitri kütusega sõita

38.

Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime?

a)

kui palju saab laadida koormasse kaalukaupa

b)

kui palju mahutab lastiruum arvestusliku kaaluga kaupa

c)

kui palju arvestatakse vedava telje kandevõimet

d)

maksimaalne veetava telje kandevõime

39.

Mida näitab veeremi tootlikkus?

a)

koormaga läbitud kilomeetreid vahetuses

b)

tehtud veotööd ajaühikus

c)

töö-ja seisuaja proportsiooni

d)

läbitud kilomeetreid tööaja jooksul

40.

Mida tähendab vedude tasakaal?

a)

autojuhi tasakaalustatud töö- ja puhkeaja suhet

b)

veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt

c)

veosed on laaditud koormasse nii, et auto on hea stabiilsusega

d)

laaditud veoste raskuskese on võimalikult madalal

41.

Millistel vedudel on veotasakaalu parandamine võimatu?

a)

jaotusvedudel

b)

Lääne Euroopa ja Eesti vahelistel vedudel

c)

Eestisisestel vedudel

d)

ümarpalgi väljaveol raielangilt

42.

Kuidas on vedude efektiivne korraldamine maanteetranspordis seotud loodushoiuga? Milline väide on tõene?

a)

kasutades suurema kandevõimega veovahendid on nende kütusekulu km kohta suurem

b)

kasutades suurema kandevõimega veovahendeid on võimalik sama kütusekuluga vedada rohkem kaupu ja kütusekulu ühe kaubaühiku kohta on väiksem

c)

väiksema kandevõimega veovahendid on kaubaveol loodustsäästvamad kuna kütusekulu km kohta on väiksem

d)

vedades sama koguse kaupu ära enamate väiksemate veovahenditega on kütusekulu väiksem

43.

Mis on „swap body”?

a)

konteinerite vedamise alus

b)

sõiduautode vedamiseks kohandatud treiler

c)

vahetatav furgoon (vahetuskere)

d)

kombinatsioon - treiler rongil

44.

Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?

a)

raskuskese võimalikult kõrgele

b)

raskuskese võimalikult madalale

c)

raskuskese võimalikult teeäärse külje poole

d)

raskuskese võimlikult taha otsa

45.

Kuidas tuleks veos lastiruumis paigutada?

a)

odavamad kaubad alla ja kallimad peale

b)

kergemad kaubad alla ja raskemad peale

c)

raskemad kaubad alla ja kergemad peale

d)

veose teravad otsad ettepoole

46.

Mida teha kui pärast osakoorma laadimist on sõiduk ebastabiilne ning ühe telje koormus on liiga suur?

a)

veos koormas ümber paigutada

b)

vähendada ülekoormatud telje rehvide rõhku

c)

suurendada ülekoormatud telje rehvide rõhku

d)

sõita ettevaatlikult

47.

Kes on transpordiministri määrusega pandud vastutama koorma laadimise ja kinnitamise eest?

a)

vastuvõtja

b)

saatja

c)

vedaja

d)

veoki omanik

48.

Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt?

a)

kaup on üle kontrollitud ning kaal, kogus ja kaubaartiklid on õiged

b)

ei tähenda midagi, sest vastuvõtja võib seitsme päeva jooksul reklamatsioone esitada

c)

kaupa toodi, aga mida ja millises koguses, pole määratud

d)

kaup on vastu võetud reklamatsioonideta ning vastab koguselistelt veodokumentidele

49.

Mida peab tegema autojuht kui ta leiab, et veose kinnitus koormas pole piisav?

a)

nõudma kauba saatjalt veose nõuetekohast kinnitamist

b)

sõitma ettevaatlikult

c)

valima ohutu marsruudi ning hoidma kiirteedest eemale

d)

sõita sihtpunkti ilma järske pidurdusi tegemata

50.

Mida ei pea transpordimarkeering sisaldama?

a)

saaja andmeid

b)

käsitlemise erijuhiseid

c)

EAN kaubakoodi

d)

saatja andmeid

51.

Millega ei tohi tegeleda autojuht töö- ja puhkeaja regulatsiooni mõistes puhkeajal?

a)

viibida Ro-Ro laevas reisijana

b)

koorma laadimisega

c)

einetamisega

d)

tööalaste telefonikõnede pidamisega

52.

Milleks on vaja autojuhtide töö-ja puhkeaja reguleerimist ?

a)

veokite laadimiste planeerimiseks

b)

liiklusohutuse tagamiseks

c)

ausa konkurentsi tagamiseks veoturul

d)

veoautode sõiduaja reguleerimiseks ummikute vähendamiseks ülekoormatud teedel

53.

Millise seadmega kontrollitakse autojuhtide töö-ja puhkeaja režiimist kinnipidamist?

a)

odomeeter

b)

tariifimeeter

c)

sõidumeerik

d)

seismograaf

54.

Mida hõlmab AETR kokkulepe?

a)

ohtlike ainete vedu

b)

kiirestiriknevate toidukaupade vedu

c)

pakendamata kaupade vedu

d)

autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist

55.

Autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivate aktide sätted ei kehti autovedudele, mida teostatakse

a)

kahe juhiga

b)

isiklike, mittekommertskaupade veol kasutatava sõidukiga

c)

sõidukiga, mille registrimass ületab 3,5 tonni

d)

kui marsruudile jääb merevedu (auto laevas)

56.

Mida hõlmab ATP kokkulepe?

a)

ohtlike ainete vedu

b)

kiirestiriknevate toidukaupade vedu

c)

pakendamata kaupade vedu

d)

autojuhtide töö- ja puhkeaja kasutamist

57.

Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis?

a)

liiklusõnnetuse korral

b)

kauba puuduliku pakendi korral

c)

pakend on veoprotsessis viga saanud

d)

pakkeüksused erineva kauba vastuvõtmisel

58.

Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist, mil kauba lastiruum jääb samaks?

a)

konsolideeritud vedu

b)

jätkuvedu

c)

IMO vedu

d)

kombineeritud vedu

59.

Kuidas nimetatakse kombinatsiooni „auto rongil” või „treiler rongil”?

a)

swap body vedu

b)

huckepack vedu

c)

railship vedu

d)

jätkuvedu

60.

Autojuhtide töö- ja puhkeaja regulatsioonidega reguleeritakse

a)

töö- ja puhekaja proportsiooni tunnis

b)

töö – ja puhkeaja proportsiooni nädalas

c)

töö- ja puhkeaja proportsiooni kuus

d)

töö- ja puhkeaja proportsiooni nädalas ja kuus

61.

Ekspedeerimine ei hõlma

a)

kaupade tollivormistamise korraldamist

b)

kauba ostu-müügi tehingu teostamist

c)

kaupade tarnspordi ja ladustamise korraldamist

d)

kindlustuse korraldamist

62.

Millisel juhul vastutab ekspedeerija võimalike kauba kahjude osas samadel alustel kui vedaja?

a)

igal juhul

b)

kui ekspedeerija annab oma nimel välja veokirja

c)

mitte kunagi

d)

juhul kui kliendile osutatakse ajalubadusega teenust

63.

Mille eest vastustab ekspedeerija kui ta tegutseb vahendajana?

a)

Vastutab kahjude eest samadel alustel kui vedaja

b)

vastutus on vedajaga jaotatud ja eraldi kokku lepitud

c)

vastutab kõikide võimalike kahjude eest

d)

vastutab oma tegevuse tagajärjel tekkinud kahju eest

64.

Mida ei ole vaja kontrollida kauba vastuvõtmise hetkel vedaja juuresolekul

a)

pakkeüksuste vastavust veodokumentidele

b)

pakendite välist seisukorda

c)

pakendi sisu

d)

kauba netokaalu

65.

Kas mitut kaubaalust tohib laadida koormas üksteise peale?

a)

tohib alati

b)

ei tohi mitte kunagi

c)

tohib juhul kui autojuht seda lubab

d)

tohib laadida juhul kui see ei vigasta kaupu ja puudub vastav tähistus selle kohta

66.

Sertifitseerimata kaubaalus

a)

on valmistatud volitatud tootja poolt ja omab vastavat märgistust

b)

on valmistatud kokkulepitud tugevusega materjalist

c)

on teadmata kandevõimega

d)

on kontrollitud vastamaks mõõtudelt kokkulepitud standardile

67.

Milliseid lisatingimusi tuleb arvesse võtta autokaubavedude planeerimisel ja korraldamisel kevadeti?

a)

tehnoülevaatuste planeerimine enne suvehooaega

b)

suvisele diiselkütusele ülemineku täpse aja planeerimine

c)

piirkiiruse tõstmine põhimaanteedel

d)

täiendavaid teljekoormuspiirangud kõrvalteedel

68.

Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust?

a)

marsruutide optimeerimine

b)

tühisõitude vähendamine

c)

laadimiste kiirendamine

d)

kaupade konsolideerimine

69.

Millist tegurit ei ole vaja arvestada kauba laadimisel veoauto lastiruumi?

a)

veoki teljekoormust

b)

veoki kandevõimet

c)

kauba kindlustuse olemasolu

d)

lastiruumi mahutavust

70.

Millist informatsiooni peab kandma transpordipakendi markeering?

a)

kauba käsitlemisjuhised

b)

kauba hinda

c)

eestikeelset kasutusjuhendit

d)

EAN kaubakoodi

71.

Kes vastutab kauba õige pakendi eest veoprotsessis?

a)

vedaja

b)

saatja

c)

vastuvõtja

d)

pakendi tootja

72.

Transpordipakendi ülesanne ei ole

a)

kaitsta toodet vigastuste eest

b)

kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni

c)

lihtsustada käsitlemist

d)

kaitsta saadetist varguste eest

73.

Mida pole vaja transpordipakendi väljatöötamisel arvestada?

a)

pakkematerjali kulu

b)

võimalike kaubakahjustuste teket

c)

pakendi atraktiivsust lõpptarbijale

d)

taaskasutamise võimalust

74.

Müügipakendi ülesanne on

a)

kaitsta toodet transpordivigastuste eest

b)

kanda lõpptarbijale määratud informatsiooni ja kaitsata toodet varguste eest

c)

lihtsustada kaupade käsitlemist

d)

kaitsta kaupa varguste eest

75.

Miks nõutakse impordil kolmandatest riikidest, et kaubaalused oleks valmistatud termotöödeldud puidust?

a)

töötlemata puidust kaubaalused ei pruugi pikas veoahelas vastu pidada

b)

töötlemata puit on aldis mädanemisele

c)

töötlemata puiduga võivad liikuda kaasa puidukahjustajad

d)

töötlemata puit loetakse kaubaks, millele rakenduvad tollimaksud

76.

Millistel vedudel on pakendi kulu osatähtsus transpordihinnas kõige olulisem?

a)

Euroopasisestel vedudel

b)

siseriiklikel vedudel

c)

konteinervedudel

d)

lennuvedudel

77.

Millist rolli täidab kaubaalus transpordiprotsessis?

a)

kauba käsitlemise lihtsustamine

b)

saavutatakse parem lastiruumi täiteaste

c)

tollil on lihtsam teha pistelist kontrolli

d)

võimaldab kasutada kõrgemaid veovahendeid

78.

Konteinerite kasutuselevõtust tulenevalt ei ole

a)

kiirenenud laadimisprotsess

b)

tõusnud kaupade turvalisus veoprotsessis

c)

tõusnud kaupade turvalisus veoprotsessis

d)

lühenenud veoajad konteinerlaevadega

Similar Resources on Wayground

Podstawy pielęgniarstwa

80 questions

Podstawy pielęgniarstwa

quiz

Worksheet

•

University