NEW
Font size
Worksheets8.klass KLIIMA 1
Total questions: 45
Worksheet time: 23mins
Päeva ja öö vaheldumine on tingitud (vali õige)
Maa keerlemisest ümber oma telje
Maa pöörlemisest ümber oma telje
Maa tiirlemisest ümber oma telje
Aastaaegade vaheldumine on tingitud (vali õige)
Maa tiirlemisest ümber Kuu
Maa tiirlemisest ümber Päikese
Maa tiirlemisest Universumis
Osa aastast on Päikese poole suunatud põhjapoolus, osa aastast lõunapoolus
Õige
Vale
Poolus, mis on suunatud Päikese poole, saab rohkem päikest ja seal on:
Suvi
Päev
Polaaröö
Otsekiirgus, hajuskiirgus ja peegelduvkiirgus on
Päikesepaiste liigid
Päikesekiirguse liigid
Ilm on
õhkkonna alumise kihi seisund antud ajal antud kohas
pikaajaliste ilmade vaheldumine teatud suuremal maa-alal
Päikesekiirgus peegeldub erinevalt erinevate omadustega maapinnalt
Õige
Vale
Õhkkond on
Hüdrosfäär
Litosfäär
Atmosfäär
Mesosfäär
Maa kaldu asetsev telg määrab selle, kui palju valgust ja soojust mingi koht saab
Õige
Vale
Maapinnast kõrgemale tõustes õhu tihedus ja rõhk
Vähenevad / langevad
Suurenevad / tõusevad
Ei muutu
Kui maismaa pind on stabiilsem / tasasem soojeneb õhk maapinnal
Kiiremini
Aeglasemalt
Ei mõjuta maapinna soojenemist
Maa ülekuumenemist takistavad:
Hoovused, õhuliikumised, öö / ja päev
Laamade liikumine / atmosfääri hõrenemine
Õhuliikumine tuleneb õhutemperatuuride erinevusest
Õige
Vale
Õhuliikumise kiirus sõltub õhurõhkude erinevusest
Õige
Vale
Suur hulk õhku, mis on sarnase temperatuuri ja niiskusega ning liigub ühes suunas nimetatakse
Õhuliikumine
Õhumass
Õhkkond
Õhumassi omadused sõltuvad ainult veepinnast mille kohal ta kujunenud on
Õige
Vale
Õhk tõuseb, jaheneb, tekivad pilved
Madalrõhuala
Kõrgrõhuala
Õhk laskub, soojeneb, pilved hajuvad
Madalrõhuala
Kõrgrõhuala
Briisid on levinud maismaa siseosades
Õige
Vale
Briisid tekivad kuna
Maismaa ja mere jahtumiskiirus on sama
Maismaa ja mere soojenemiskiirus on sama
Maismaa ja mere soojenemise / jahtumise kiirus on erinevad
Millisel pildil on kujutatud merebriisi?
Pildil on kujutatud
Maabriisi
Merebriisi
Õhumassid jagatakse niiskuse järgi merelisteks ja mandrilisteks
Vale
Õige
Pildil on kujutatud:
Troopilist õhumassi
Ekvatoriaalset õhumassi
Arktilist õhumassi
Parasvöötme õhumassi
Pildil on kujutatud:
Troopilist õhumassi
Parasvöötme õhumassi
Ekvatoriaalset õhumassi
Selle piirkonna õhumassid on:
Talvel külmad, suvel soojad
Väga kuivad ja soojad
Väga kuivad ja külmad
Pildil on kujutatud:
Arktilist õhumassi
Antarktilist õhumassi
Talvel jahtub maismaa aeglasemalt, kui meri/ookean. Külmal ajal on meri/ookean soojuse hoidja ja jaotaja.
Õige
Vale
Kõige enam mõjutab rannikualade kliimat
Hoovused
Maapinna pinnamood
Pilvisus
Soojad hoovused kannavad külma vett pooluste suunas, külmad hoovused aga sooja vett ekvaatori suunas
Õige
Vale
Soe hoovus pehmendab kliimat ja
muudab kliima jahedamaks ja niiskemaks
muudab kliima soojemaks, niiskemaks ja sajusemaks
Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku nõlvu kõrgemale ja jahtub
Õige
Vale
Jahtuvas õhus kondenseerub veeaur, tekivad pilved ja hakkab sadama
Vale
Õige
Õhuliikumist takistavad
Madalrõhualad
Kõrged mäeahelikud
Tasase pinnamoega suured alad
Tuulepealne nõlv:
Saab palju sademeid
Jääb sademeteta
Pildil on kujutatud:
Orutuult
Mäetuult
Mäetuul
Mäetuul
Orutuul
Temperatuur kõrgemale tõustes
langeb 1km kohta 6 kraadi
tõuseb 1km kohta 6 kraadi
Mereline kliima on
kuiv ja soe
aurustumise tõttu niiske
Briisid tekivad suuremate veekogude läheduses
2 x päevas
2 x aastas
Madalrõhu ala tekib
õhu kerkimisel
õhu langemisel
Kõrgrõhualadel on
Ilm kaunis
Ilm vihmane
Maa kaldenurk Päikese suhtes on kogu aeg
Sama
Muutuv
Parasvöötmes eristub selgesti
2 aastaaega
4 aastaaega
1 aastaaeg
aastaajad sõltuvad merelistest ja mandrilistest õhumassidest
