Ta sündis 1883.a Võnnus külakooliõpetaja peres.

Ta elas, töötas ja suri Helsingis.

Ta sündis 1875.a Valguta mõisa kutsari pojana. Suri Haapsalus.

Teda huvitas Idamaade filosoofia, rahvapärimus ja muinaslood.

Oskas vene, saksa, prantsuse, soome, itaalia ja inglise keelt.

Alustas luuletamist 15-aastaselt. Esimese luuletuse avaldas 16-aastaselt (1899).

Õpetas koduõpetajana saksa ja prantsuse keelt.

Oli Läänemaa koolinõunik.

Oli Tartu ülikooli kirjandusprofessor.

Põgenes 1944.a Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus.

Töötas kuni surmani Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina.

On meie tuntuim lasteluuletaja. "Üks rohutirts läks kõndima", "Patsu,patsu kooki" jt.

Kasutas tihti sümboleid: tee, hall. "Rändaja õhtulaul".

Luules on keskne koht rannaloodusel. "Talvine õhtu", "Luitel".

Luuleteemadeks oli rännak, teekond, oma koha otsingud. "Oma saar", "Tuulemaa".

Kujundas eesti enesetunnetusliku mõttelüürika.

Tema loomingu kaudu rikastus eesti keel sõnadega: mulje, võigas, hääbuma, ihar, ulgumeri.

Pühendas palju luuletusi oma noorusearmastusele - Kevadetüdrukule.