Font size
WorksheetsErihoolekande ja rehabilitatsiooni ABC
Total questions: 45
Worksheet time: 3hrs 17mins
Puuduva töövõimega isik, kes õpib, ei ole õigustatud SRT-le
Õige
Vale
Vanaduspensioniealine puudega isik, kes töötab, on õigustatud SRT-le
Õige
Vale
Tööealine psüühikahäirega isik, kes saab 1 aasta pärast vanaduspensioniealiseks, saab SRT otsuse
maksimaalsel kaheks aastaks
kuni vanaduspensionieani
Soodustingimustel vanaduspensioni saav töötav isik saab SRT teenust
Eesti Töötukassa kaudu
Sotsiaalkindlustusameti kaudu
Inimesele on koostatud rehabilitatsiooniplaan 01.03.2017, mis kehtib 01.03.2022. Ta on kasutanud rehabilitatsiooniteenuseid perioodil 02.06.17 - 02.09.2018. Inimene esitab uue taotluse. Mille alusel saab inimese suunata rehabilitatsiooniteenustele?
Hindamise
Rehabilitatsiooniplaani alusel
Inimene käis juhtumikorraldaja juures hindamisel 27.02.2019. SRT otsuse sai 05.03.2019, mille alusel isik suunati saama rehabilitatsiooniteenust. Otsuse kehtivuse aeg on 2 aastat. Teenuse osutaja poole pöördumise
tähtaeg on 05.05.15. Täna pöördub isik klienditeenindusse ja soovib esitada uue taotluse.
Jah, peab esitama uue taotlus
Ei pea esitama uut taotlust, vaid pöörduma TO poole
SRT teenust taotleb 35-aastane Tõnu, kellel on töövõime kaotus 30%, puuet ei ole. Tõnu ei tööta. Kas Tõnu on õigustatud SRT-le?
Ei ole õigustatud, sest Tõnul ei ole puuet
On õigustatud, puuet ei pea olema
On õigustatud, kuna % suurus ei oma tähtsust
Ei ole õigustatud, kuna peab olema vähemalt 40% ja puue
Teenuseosutaja vahetamise protsess. Märgi õiged variandid.
Peab esitama vabas vormis põhjendatud avaduse
Teenuseosutajat ei ole võimalik vahetada.
Teenuseosutaja vahetamiseks peaks olema lõpuarve.
Teenuseosutaja vahetamiseks peab olema jätkuarve.
Teenuseosutaja vahetamiseks peab eelmise teenuseosutaja käest küsima kinnituskirja
Kui reh.plaan on koostatud enne 01.01.2016, siis selle reh.plaani alusel ei ole inimesel õigus teenuseid saada. Teenuste saamiseks on vajalik läbida hindamine.
Õige
Vale
Kellel on õigus kasutada ESF rahastust
Raske puudega vanaduspensioniealine isik
Tööealine inimene, kellel on 100% töövõimetust ja sügav puue
Tööealine inimene, kellel on 100% töövõimetust ja raske puue
Tööealine inimene, kellel on puuduv töövõime
Inimene elab Pärnu linnas. Soovib minna SRT teenusele Pärnu linna ja kasutada majutust. Kas tal on selleks õigus?
Jah
Ei
Inimesel on 80% töövõimetust ja ta töötab PKT-l. Kas ta on sellisel juhul õigustatud SRT-le?
On küll, sest PKT-l töötamine ei mõjuta SRT teenuse saamist
Kui inimene on PKT I etapis, siis on ta õigustatud
Kui inimene on PKT II etapis ja tal on sõlmitud tööleping, siis ta ei ole õigustatud.
Puuduva töövõimega inimene on PKT II etapis ja tal on tööleping sõlmitud. Kas inimene on õigustatud SRT-le?
Jah, puuduva töövõimega inimene on õigustatud SRT-le
Ei, inimesel on tööleping sõlmitud, mis tähendab, et ta on aktiivne
Inimene on suunatud SRT-e ja teenuse osutamise ajal saab läbi tema puude raskusaste. Kas isik saab teenust kasutada otsust märgitud tähtaja lõpuni?
Ei, teenust ei saa enne edasi kasutada kuni uus puude raskusaste on määratud
Jah, inimesel on õigus saada lõpuni teenus, millele ta on suunatud
Juhtumikorraldaja peab inimesele peale hindamist väljastama otsuse
5 tööpäeva jooksul
10 tööpäeva jooksul
40 tööpäeva jooksul
siis kui ta aega saab
Igapäevaelu toetamise teenust on õigus saada, kui
inimesel on raske kuluga psüühikahäire
inimesel on sügava kuluga psüühikahäire
inimesel on püsiva kuluga psüühikahaire
inimesel on puude raskusaste
isikule ei osutata samal ajal toetatud elamise teenust
Autistide IET - vali, mis käib selle teenusega kokku
inimesel esineb ÄKK käitumine
teenust on õigus saada 21 ööpäeva kuus
inimesel on tuvastatud raske või sügav puue
inimesel on diagnoositud autismispektrihäire
inimene vajab ööpäevaringselt järelevalvet
Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusele on õigustatud inimene, kellel on diagnoositud
F70 - kerge vaimne alaareng
F71 - mõõdukas vaimne alaareng
F72 - raske vaimne alaareng
F73 - sügav vaimne alaareng
F78 - muu täpsustatud vaimne alaareng
Väiksema rahastusega päeva- ja nädalahoiuteenus - mis käib teenusega kokku
teenust on õigus saada inimesel, kellel on F72 ja kes vajab juhendamist
inimene vajab pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste ülevõtmist tegevusjuhendaja poolt
inimene vajab enese eest hoolitsemisega seotud tegevustes pidevat kõrvalabi ning turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet.
teenust saaval inimesel on diagnoositud mõõdukas vaimne alaareng
teenust on õigus saada tööpäevadel kuni 21 ööpäeva
Töötamise toetamise teenust on õigus saada, kui
isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire
isikul on tuvastatud puue
inimesele ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust
Õige või vale - kui töötamise toetamise teenust saav isik on 1 aasta pärast leidnud töö, siis tuleb teenus SKA poolt lõpetada
Õige
Vale
Ööpäevaringset erihooldusteenust on õigus saada juhul, kui
Inimesel on raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire
Inimesel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue
Tööealisel inimesel on töövõimekaotus vähemalt 90%
Tööealisel inimesel on puuduv töövõime
Toetusvajaduse hindamisele tuginedes vajab inimene ÖE teenust
Õige või vale - sügava liitpuudega isikuks ööpäevaringse erihooldusteenuse tähenduses loetakse isikut, kellel on raske või sügav vaimne alaareng (diagnoosid F72 või F73) ja lisaks muu puue
Õige
Vale
ÖL teenust on õigus saada juhul, kui
inimesel on raske puue
inimesel on sügav puue
inimesel on kas raske või sügav puue
ÖL teenust on õigus saada tööealisel isikul kellel, on tuvastatud 90% töövõimekaotus või tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime
Õige
Vale
ÖR teenust on õigus saada juhul, kui
Inimesel, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire
tööealisel inimesel on tuvastatud raske või sügav puue
inimesel on diagnoositud vaimne alaareng
Õige või vale - ÖR teenust on õigus saada vanaduspensioniealisel inimesel, kui tal on raske puue
Õige
Vale
SKA otsustab erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul
40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates
10 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates.
15 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates.
Riigieelarvest ei rahastata erihoolekandeteenuse, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist:
tööealisele inimesele, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret;
vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret;
isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena
Eelisjärjekorda on õigus panna isik juhul, kui
ta erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust;
ta viibib üldhooldusteenusel, kuid vajab toetusvajaduse hindamisele tugindes ÖE teenust
talle osutatakse erihoolekandeteenust või ta on erihoolekandeteenuse saamise järjekorras ja vajab pärast erihoolekandeteenuse vajaduse ümberhindamist teist erihoolekandeteenust
ta saab sundravi või tahtevastast ravi ning vajab pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust;
TO juures on tekkinud vaba ÖE koht, järjekorras oleval isikul on lõppenud rehabilitatsiooniplaan. Kas võime isiku suunata ÖE teenusele?
Ei või suunata enne, kui inimesele on koostatud uus rehabilitatsiooniplaan
Võime suunata, kuid 1 aasta jooksul on vajalik koostada uus rehabilitatsiooniplaan
Võime suunata, aga peame kogu inimese kohta käiva info kandma hindamisvahendisse
Võime suunata rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul
Ei või enne suunata, kui inimese toetusvajadus on hinnatud
53 aastane isik, tal on töövõimetus 90%, sügav puue ning vaimupuue. Kas ta on õigustatud ÖR teenusele?
Jah
Ei
Isik on suunatud IET ja TT teenusele 29.07.2017
– 29.07.2022. Isik saab 06.09.2019 vanaduspensioniealiseks. Kas ta võib edasi olla IET ja TT teenusel?
Jah
Ei
Isik on suunatud ÖE teenusele 02.05.2015 – 31.05.2020. Isik oli suunamise hetkel tööealine ja tema diagnoosiks oli F03 (täpsustamata dementsus). Isik saab vanaduspensioniealiseks 15.09.2019. Kas isikul on jätkuvalt õigus saada ÖE teenust?
Jah
Ei
Isik soovib IET ja TT teenust. Isik pole varem
teenuseid saanud. Isikul pole puuet, töövõimetust ega tuvastatud töövõimet. Mis
peavad isikul olemas olema, et saaksime suunata ta IET või TT teenusele:
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
alusel tuvastatud puue
taotlus
psühhiaatri hinnang
läbitud toetusvajaduse hindamine
rehabilitatsiooniplaan
isik esitab meile määrdunud ja katkisel paberil avalduse, et soovib IET teenust, kirjas on tema isikukood ja nimi. Kas võtame avalduse vastu?
Jah
Ei
Isik on 65-aastane, sügava puudega ning skisofreenia
diagnoosiga. Kas on õigustatud ÖL teenusele?
Jah
Ei
Taotlus on tulnud 01.09.2019, juhtumikorraldaja koostab osutamise otsuse 12.09.2019. Mis kuupäevast alates võtame isiku järjekorda?
01.09.2019
12.09.2019
Kui teeme isikule teenuse lõpetamise otsuse, kuna isik on ümberhinnatud teisele teenusele, kui pika aja jooksul peab inimene kehtivalt teenuselt ära minema?
6 kuu jooksul
siis, kui leiab sobiva teenuseseosutaja
kui on hinnatud ümber teisele EHK teenusele, siis liigub kehtivalt teenuselt ära, kui tema jaoks on tekkinud sobiv teenusekoht ja teenuseosutaja
3 kuu jooksul
Erihoolekande järjekorda võib panna vähemalt
16-aastase inimese
18-aastase inimese
SKA tasub üldhooldusteenuse kulud isikute eest:
kes on enne 2001a suunatud erihoolekandeteenusele
kelle rahvastikuregistri elukohaks on enne 2001 a kantud erihoolekandeteenuse osutaja asukoht vähemalt KOV üksuse täpsusega
kes ei vaja enam erihoolekandeteenust.
Kui 2001 a inimene liigub üldhooldusteenusele, peab JK edastama KOV-le
toetusvajaduse hindamise tulemus
inimesele koostatud rehabilitatsiooniplaan või rehabilitatsiooniplaani täiendus
info inimese sissetulekute suuruse kohta
erihoolekandeteenuse osutaja kokkuvõte teenuse osutamise eesmärkide ja tulemuste ning edaspidise toetusvajaduse kohta.
Kas ühest asutusest teise asutusse kolimisel on vajalik läbi viia toetusvajaduse hindamine?
Kui inimese teenus ei muutu ja liigub ainult asutuste vahel, siis uut hindamist ei tee
Kui inimese teenus ei muutu ja liigub ainult asutuste vahel, ka siis on vaja läbida toetusvajaduse hindamine, et uus TO saaks meie hindamise andmed
Kui inimene liigub olemasolevalt teenuselt uuele teenusele , siis tuleb teha uus toetusvajaduse hindamine.
Õige või vale?
Kui inimene on juba tavalise igapäevaelu toetamise teenuse järjekorras, kuid tema tegelikuks teenuse vajaduseks on uus IET päeva- ja nädalahoiuteenus ja tal on täidetud ka teenuse õigustatuse kriteeriumid, siis ei küsita inimeselt uut taotlust.
Õige
Vale
Õige või vale? Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise koht võib olla erandjuhul ja ajutiste lahendustena ka inimese elukoht
jah, kui see on märgitud tegevusloal
ei, päeva- ja nädalahoiuteenust saab osutada ainult teenuseosutaja pinnal
