kujuneb ookeani või mere kohal, kus õhk on niiske ning nii ööpäevane kui aastane õhutemperatuuride vahe on väike

kujuneb mandri kohal. Sademeid langeb seal väga vähe ning aasta lõikes ebaühtlaselt. Aastane õhutemperatuuri amplituud on suur. Kõige külmema ja kõige soojema kuu keskmise õhutemperatuuri vahe on üle 30 kraadi.

kujuneb ookeani või mere kohal, kus õhk on niiske ning nii ööpäevane kui aastane õhutemperatuuride vahe on väike

kujuneb mandri kohal. Sademeid langeb seal väga vähe ning aasta lõikes ebaühtlaselt. Aastane õhutemperatuuri amplituud on suur. Kõige külmema ja kõige soojema kuu keskmise õhutemperatuuri vahe on üle 30 kraadi.

maakera kõige soojemad piirkonnad, seal on kõige suuremad kuumakõrbed.

maakera kõige külmemad piirkonnad, aastaringi külm ja kuiv, puhuvad tugevad tuuled. Päikesekiirgus peegeldub praktiliselt 90% ulatuses.

maakera kõige niiskemad piirkonnad, seal neeldub kõige rohkem päikesekiirgust.

Polaarpäeval valitseb pidevalt madalrõhkkond, mille tõttu on taevas pilvine ja päikesekiired ei pääse maapinda soojendama.

Päikesekiired langevad väga väikese nurga all ning suurem osa kiirgusest peegeldub lumelt ja jäält tagasi, mistõttu maapind soojeneb väga vähe.

Polaarpäeval kujundavad ilma parasvöötme õhumassid, mis toovad kaasa väga külma ilma.

Arktika vööde

Parasvööde

Lähistroopika vööde

Vahemeriline vööde

Parasvöötme õhuga kaasnevad sademed ja äike, sademed aastalõikes ühtlased.

Troopiline mereline õhk ja parasvöötme õhk mõjutavad mandrite siseosades nii, et kõigub temperatuur kui ka sademete hulk aasta jooksul suures ulatuses. Nii suvi kui ka talv on seal kuivad aastaajad.

Parasvöötme õhuga kaasnevad sademed ja äike, sademed aastalõikes ühtlased.

Troopiline mereline õhk ja parasvöötme õhk mõjutavad mandrite siseosades nii, et kõigub temperatuur kui ka sademete hulk aasta jooksul suures ulatuses. Nii suvi kui ka talv on seal kuivad aastaajad.

selliste kultuuride (viinamarjad, tsitrusviljad, oliivid jm) viljeluse ning kuivadele suvedele kohastunud lihaveiste, lamba- ja kitsekasvatuse piirkonnad. Turism

Kuiva suve ja sajuse talvega lähistroopiline kliima.

Talved on pehmed, siis asenduvad kõrgrõhkkonnad parasvöötme tsüklonitega, mis toovad vihma.

vaheldub suvine mereline mussoon talvise mandrilise mussooniga. Seetõttu on suveilmad suhteliselt jahedad ja vihmased, talveilmad aga pakaselised ja sademetevaesed.

Siin saab eristada mandrite lääneosadele iseloomulikku merelist, siseosadele omast mandrilist ehk kontinentaalset ning idarannikutel välja kujunenud parasvöötme mussoonkliimat.

Selle vöötme eri osades on kliimatingimused väga erinevad.

Mandrite siseosas sajab vähem ning eriti sademetevaeseks ja pakaseliseks muutub talv. Suvi on seal aga soojem kui merelise kliimaga aladel.

on lühikesed ja jahedad suved ning pikad ja külmad talved. Põhjapoolkeral on suved veidi pehmemad kui lõunapoolkeral

kliimavöötmes vahelduvad selgelt kaks aastaaega, mille vaheldumine on seotud õhumasside nihkumisega. Kui Päike on seniidis, valitseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Kuival aastaajal kannavad passaattuuled siia troopilise õhu, mis põhjustab põuda.

kuude keskmine õhutemperatuur on 24–28 kraadi ning õhk on väga niiske: aasta keskmine sademete hulk on harilikult üle 2000 mm. Aasta läbi valitsevad tõusvad õhuvoolud ning igal pärastlõunal tekivad võimsad sajupilved. Sajab paduvihma, millega tavaliselt kaasneb äike.

kliimavöötmes vahelduvad selgelt kaks aastaaega, mille vaheldumine on seotud õhumasside nihkumisega. Kui Päike on seniidis, valitseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Kuival aastaajal kannavad passaattuuled siia troopilise õhu, mis põhjustab põuda.

kuude keskmine õhutemperatuur on 24–28 kraadi ning õhk on väga niiske: aasta keskmine sademete hulk on harilikult üle 2000 mm. Aasta läbi valitsevad tõusvad õhuvoolud ning igal pärastlõunal tekivad võimsad sajupilved. Sajab paduvihma, millega tavaliselt kaasneb äike.