Esimesena mainis maailmaimesid Imenhotep.

Paabeli torni peetakse samuti üheks maailmaimeks.

Tänu araabia õpetlastele on säilinud tänaseni teave maailmaimedest.

Ateena akropol ei ole maailmaimede hulgas, kuna on tänaseks hävinenud.

Cheopsi püramiid on saanud nime vaarao Cheopsi järgi, kes elas aastatel 2551-2528 eKr.

Algselt kuulusid kõik kolm Giza püramiidi (Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid) maailmaimede hulka, kuid tänapäeval peetakse selleks vaid Chepreni püramiidi.

Cheopsi püramiid on maailma suurim ehitis, mille inimene on rajanud.

Giza püramiidide ehitajateks olid egiptuse talupojad.

Kõige ohtlikum töö oli Giza püramiidi ehitamise juures üheksa meetri kõrguse tipubloki kaldteed pidi üles vedamine ja kohale paigaldamine.

Babülooniast tegi maailma juhtiva riigi Nebukadnetsar II.

Idamaades oli pikk suursugustel aedadel pikk traditsioon. Kreeklased kasutasid nende kohta sõna, millest pärineb sõna paradiis.

Mesopotaamias tunti asfalti juba 6000 aastat tagasi ning seda kasutati rippaedade puhul tihendusainena.

Babüloni rippaedade varemed leidis saksa arheoloog Robert Koldeway.

Zeusi kuju autoriks oli Pheidias. Kuju oli 12 m kõrge ning oli kaetud kulla ja elevandiluuga ning paiknes Olümpose mäel.

Esimesed olümpiamängud toimusid 776 eKr.

Olümpiamängud kestsid 5 päeva ning neil võisteldi alasti.

Olümpia Zeusi templit rajati 15 aastat ning kuni Ateena Parthenoni valmimiseni oli see suurim tempel Kreeka mandriosas.

Olümpiavõitjale pandi ümber loorberipärg.

Zeusi tempel Olümpias valmis 456 eKr ja selle autoriks oli arhitekt Libon Elisest.