Worksheets19.-21. ptk
Total questions: 29
Worksheet time: 15mins
Milliste sündmuste tulemusena langes rahvaarv Eesti aladel trastiliselt?
Rootsi-Poola sõjad
suremus kurnatusse
näljahäda
katk
väljaränne
Sisseränne kasvatas rahvaarvu jõudsalt. Eesti aladele tuldi, sest ...
uustulnukale lubati 3 maksuvaba aastat,
uustulnukale maksti kolimistoetust,
oli piisavalt ruumi,
paljud talud olid tühjaks jäänud - oli koht, kuhu tulla,
et asuda väeteenistusse.
Pärisorja tunnusteks olid:
pole omandit,
hangib toidu ja riided ise,
elab isanda juures,
saab osa oma saagist ise kasutada,
seotud talu ja maaga - ei tohi sealt loata lahkuda.
Kroonumõisate talupoegade elu paranes, kui ...
määrati kindlaks koormiste ülempiir,
teda ei tohtinud põhjendamata kodukohast ära viia/saata,
kodukariõigus pidi olema täpselt põhjendatud,
määrati sõjaväeteenistus
pandi peale kirikukümnis
Erinevused 17. saj mõisa ja talumaja vahel olid: ... (mis mõisas oli?)
klaasaknad,
muldpõrand,
puitpõrand,
tapeeditud seinad,
glasuuritud kahhelahjud.
Rootsi aja lõpuks oli Eesti alal ... linna.
9
10
11
Rootsi ajal oli Eesti aladel juba rohkelt linnu, mõned neist olid: ...
Tallinn,
Viljandi,
Põlva,
Pärnu,
Uus-Pärnu.
Venemaale müüdi: ...
soola,
heeringat,
tubakat,
lina,
karusnahku.
Euroopasse veeti: ...
puitu,
vilja,
kanepit,
soola,
heeringat.
... juhtis linna.
Bürgermeister
Raehärra
Raad
Rael oli ...
seadusandlik võim,
täidesaatev võim,
sõjaline võim,
kohtuvõim.
Kõige rohkem oli linnaelanike hulgas ...
eestlasi,
lätlasi,
soomlasi,
sakslasi,
venelasi.
Miks andis riigivõim varauusajal välja seadused, mis täpsustasid majade ehitusmaterjali ja -suurust ning riietusreegleid?
Et kogu maksutulu tuleks rae kätte.
Et kogu raha ei läheks sobimatuteks kuludeks.
Et seisuste vahed oleksid täpselt eristatavad.
Maa-aadel soovis oma viljasaaki ise välismaa kaupmeestele müüa.
Rootsi valitsus lubas seda teha vaid lühikese aja jooksul paar korda aastas, et kaitsta kaupmehi.
Rootsi valitsus tervitas aadlike ettevõtlikkust oma mõisate majandamisel.
Kaupmeeste gild kuulutas seepeale välja kaubandussõja mõisnike vastu.
Et tagada kaupade kvaliteet ja piisavalt kõrge kauba hind, viidi sisse tsunftikord, st ...
linnas tegutsevad meistrid pidid kuuluma tsunfti,
meistrite arv tsunftis oli piiratud,
lubatud olid vaid kindlad käsitööalad,
määrati kindlaks, mitu selli võis ühel meistril olla.
17.sajandil hakati rajama ..., mis muutsid kaubatööstust lõpmatuseni.
suuremaid käsitööettevõtteid
manufaktuure
meistrite ühistsunfte
Rootsi ja Balti provintsid olid 17. sajandil ... piirkonnad.
katoliiklikud
protestantlikud
17.saj lõpul hakati valitsuse nõudel pidama ..., mis on tänapäeval tänuväärseks allikaks nt sugupuu uurimisel.
nimekirju elanikest
kirikuraamatuid
registreid elanikest
õpperaamatuid
Kirikuraamatuisse on sisse kantud: ...
sünnid,
surmad,
koormised,
ristimised ja ristinimed,
talude suurused.
18.sajandil hakkasid pastorid ...
arendama eesti kirjakeelt,
tõlkima vaimulikke tekste eesti keelde,
õpetama senisest rohkem talupoegade lapsi,
kontrollima talupoegade vaba aja veetmist, et see vastaks kiriku õpetusele.
Esimene eestikeelne täielik (Uus ja Vana Testament koos) piibel pärineb aastast ... .
1558
1686
1715
1739
Eesti kirjakeele (mida me tänaseni kasutame) aluseks sai ...
põhjaeesti keel.
lõunaeesti keel.
Herrnhuutlased olid 1730. a Eestisse saabunud vennastekogudus, kes ...
rõhutasid kõigi kristlaste võrdsust,
pidasid pidutsemist ebasobivaks,
keelasid laulud ja tantsud - need olevat Pagana meelitus,
rõhutasid pühendumist Jumala teenimisele.
Luterlik kirik ...
tervitas nii pühendunud usulist liikumist,
ei pidanud õigeks Vennastekoguduse isetegevust,
käskis herrnhuutlaste uued palvemajad sulgeda.
Rootsi aja alguses olid Eesti aladel juba laialt levinud eestikeelsed rahvakoolid.
jah
ei
Forseliuse seminaris õpetati välja ...
eestikeelseid pastoreid.
saksakeelseid pastoreid.
eestikeelseid külakoolide õpetajaid.
saksakeelseid külakoolide õpetajaid.
Talurahvakooli kooliaasta kestis ...
septembrist maini.
mardipäevast lihavõteteni.
kadripäevast lihavõteteni.
oktoobrist aprillini.
18.sajandi lõpuks oskas talurahvast lugeda ..., kirjutamist ei tuntud peaaegu üldse.
3/4
2/3
1/2
1/4
Tartusse 1632. a rajatud ülikoolis võisid õppida: ...
sakslased,
rootslased,
soomlased,
eestlased,
kõik kohalikud rahvad.
