WorksheetsEesti ajalugu 20. sajand
Total questions: 100
Worksheet time: 50mins
Eesti iseseisvuse ametlikku väljakuulutamist korraldas 1917 -18 aastail
Eesti Maanõukogu
Nõukogude Eesti
Vene Föderatsioon
Riigikogu
Eesti Päästekomitee liikmed olid
Konstantin Konik
August Rei
Konstantin Päts
Jüri Vilms
Eesti Vabadussõda kestis
1914 -18
1917 - 19
1918 - 20
1939 - 45
Enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist olid kaksikvõimu pooled
Eesti Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa rahvarinne
Eesti Maanõukogu
Eesti Omavalitsus
Eesti Vabariigi poolt Vabadussõjas sõdivatele sõduritele lubati
raha
maad
võimu ja ametikohti
vilja
Detsembrimässu 1.12.24 korraldasid
vapsid
kohalikud kommunistid
Nõukogude Venemaa
Soome
Kommunistide riigipööre 1924. a. 1. detsembril lõppes
nõukogude võimu kehtestamisega
u. 40 inimese hukkumisega
mässu mahasurumisega
Talvesõja võiduga
Jaan Poska oli
Eesti Vabariigi peaminister
Esimene eestlasest Tallinna linnapea
Vene Ajutise Valitsuse Eestimaa kubemangu komissar
Tartu rahu Eesti delegatsiooni juht
Konstantin Päts oli
Eesti riigivanem
Eesti Vabariigi peaminister
Eestimaa Päästekomitee esimees
Nõukogude Eesti esimene peaminister
Viimane Nõukogude Eesti peaminister 1991 oli
Arnold Rüütel
Edgar Savisaar
Vaino Väljas
Nikolai Karotamm
Nõukogude Eesti suurim kultuurisündmus - juubelilaulupidu (100 aasta möödumise tähistamine) toimus
1959
1969
1979
1980
Paju, Krivasoo, Utria lahingud toimusid
Nõukogude pealetungil 1944
Kommunistide mässu ajal 1924
Saksamaa pealetungil 1941
Vabadussõjas 1918 - 20
Eesti kroon on reaalselt kehtestatud (käibele lastud) kaks korda
1920
1928
1991
1992
Kommunistid on Eestis tulnud võimule
novembris 1918 Narvas Eesti Töörahva Kommuuniga
detsembris 1924 ülestõusuga
1940 aasta juunipöördega
1991 Nõukogude Liidu lagunemisega
Johannes Vares - Barbarus oli
arst (günekoloog)
Siuru rühmitusega seotud luuletaja
Nõukogude Eesti 1. peaminister
teraviljakombaini leiutaja
20 sajandil Eestis kehtinud rahatähed
eesti kroon (1928 - 40) ja (1992-2010)
eesti mark (1918 - 27)
saksa idamark (1918-19)
saksa riigimark (1941 - 44)
Nõukogude võim korraldas Eestist kaks suurt küüditamist
1 detsember 1924
14 juuni 1941
9 mai 1945
25 märts 1949
Eestit kahe maailmasõja vahel nimetati
banaanivabariigiks
sibulakeisririigiks
kapsariigiks
kartulivabariigiks
Pätsi 1934. aasta riigipöördega läksid kaasa
Johannes Laidoner
Lennart Meri
Jaan Tõnisson
Jüri Uluots
Eesti vedas kahe maailmasõja vahel välja
võid
peekonit
bensiini
naftat
Nõukogude Eestis korraldatud suurim rahvusvaheline spordisündmus oli
olümpiamängud Tallinnas 1980
jalgpalli MM 1944
tõstmise EM 1905
korvpalli maailma karikas 1917
28 septembril 1939 sõlmiti
Tartu rahu
leping Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa baaside leping
Saksamaa tingimuteta kapitulatsiooni leping
Toompead rünnati
1914
1931
1951
1991
Nõukogude Liidu - Soome Talvesõjas oli Eesti
ametlikult erapooletu
ametlikult Soome poolel
ametlikult Nõukogude Liidu poolel
Eesti püüdis salaja Soomet toetada
Karl Vaino oli 1978 - 88
Eesti Kommunistliku Partei juht
Nõukogude Eesti peaminister
Nõukogude Eesti president
Tallinna linnapea
Nõukogude Eesti suurimad ettevõtted oli
Narva Greenholm
TELIA
Sillamäe metallurgiatehas
Balti Manufaktuur Tallinnas
Siim Kallas ei ole olnud
Eesti Vabariigi president
Euroopa Komisjoni asepresident
Nõukogude Eesti Hoiukassade Peavalitsuse juhataja
Eesti Vabariigi peaminister
Nõukogude Eesti keskse kommunistliku partei ajalehe Rahva Hääl asetoimetaja
1980 aasta olümpiaregatiks ehitati Tallinnas
Pirita tee
Viru Hotell
Teletorn
Pirita jahisadam
Tallinna Linnahall
Eesti Korpus oli
Eesti Vabariigi Kaitseväe osa II MS eel
eesti üksus Saksa armees
eestlaste üksus Nõukogude armees
väike eestlaste väeosa Soome armees
Hitleri Saksamaa armees nimetati eestlastega väeosasid
Eesti Korpus
soomepoisid
Hannibali sõdurid
Eesti Leegion
Suur tulekahi hävitas 1939. aastal kolmandiku
Tallinnast
Haapsalust
Petserist
Narvast
Otto Tiefi valitsus moodustati Saksa okupatsiooni lõpul aastal
1918
1934
1944
1954
Maardu Keemiakombinaat valmis aastal
1930
1940
1950
1960
Aastatel 1987 - 1991 toimus Eestis
laulupidu
kolhooside moodustamine
laulev revolutsioon
industrialiseerimine
Fosforiidisõda oli
Saksamaa ja N. Liidu sõda Eesti fosforiidi pärast 1944
Maardu elanike vastuseis fosforiidi kaevandamise alustamiseks Ülgasel 1926
protestiliikumine fosforiidi kaevandamise plaanide vastu 1987. a
fosforiidi kasutamise pärast 1960 - ndate eesti põllumajanduses
Nikolai Karotamm oli Eesti
president
kompartei juht II MS ajal ja järel
olümpiavõitja
rahvaerakonna juht
"40 kiri" oli
Karl Vaino kiri Vladimir Putinile
Jaan Tõnissoni kiri Konstatin Pätsile
Lennart Meri kiri oma naisele
1980 aastal avaldatud eesti haritlaste avalik kiri venestamise vastu
Võrreldes Tartu rahuga on Eesti kontrolli alt väljas
Vormsi saar
Narva jõe tagune ala
Ruhnu
osa Petserimaast
Nõukogude aegseid valitud esinduskogusid nimetati
Ülemnõukogu
Külanõukogu
Linnanõukogu
Riiginõukogu
Nõukogude Eesti tuntumad laiatarbekaubad olid
Kalevi kommid
Kommunaari kingad
Salvo kelgud
Vana Tallinna liköör
Eesti NSV tuntumad kultuuritegelased olid
Georg Ots
Paul Keres
Johannes Kotkas
Margarita Voites
Jean Sibelius
Seda Tallinnas asuvat nõukogulikku arhidektuuri nimetatakse
brežnenlikuks
kukuruusnikuks
stalinistlikuks
rahvuslikuks
Tallinna Linnahall ehitati seoses
juubelilaulupeoga 1969
II maailmasõja lõpuga 1945
Olümpiamängude Tallinna purjeregatiga 1980
Eesti Vabariigi taastamisega 1991
"Kotipoisteks" nimetati ENSV-s
üliõpilasi
mandrile elama tulnud saarlasi
nõukogude sõdureid
illegaalseid kaubareisijaid teistest liiduvabariikidest
Nõukogude ajal ehitati Tallinna uuselamurajoonid
Mustamäe
Tõnismäe
Õismäe
Lasnamäe
Brežnevi pakikeseks nimetati
L. Breževi välisvisiite
L. Brežnevi valitsemise ajal koostatud kaubapakke, kus olid kohustuslikult koos nõutud ja mõttetud kaubad
L. Brežnevi salajast tervisemuret
L. Brežnevi matust
Pildil on Tallinnasse ehitatud elurajoon
Lasnamäe
Mustamäe
Tõnismäe
Õismäe
Nõukogude Eestis toodeti
vastavalt vajadusele
vastavalt kommunistliku partei käskudele
vastavalt viisaastaku plaanile
vastavalt turu olukorrale
Nõukogude Eesti levinumad sõiduauto margid olid
Moskvitš
Ziguli
Volga
Pobeda
Zaporožets
Nõukogude Eesti ajal tekkisid uued linnad
Maardu
Haapsalu
Sillamäe
Narva
Kohtla Järve
Esimene kolhoos tänapäeva Eesti piires moodustati
1943 Tapal
1970 Võrus
1947 Saaremaal
1939 Jõelähtmel
Nõukogude Liidu partei juhtidest käis ametlikult Eestis 1987. aastal
J. Stalin
L. Brežnev
N. Hrustšov
M. Gorbatšov
Nõukogude Eesti oli Nõukogude Liidu
madala arengutasemega piirkond
keskmise arengutasemega piirkond
kõrge arengutasemega piirkond
Nõukogude Eesti ei kuulunud Nõukogude Liitu
Eesti põllumajanduse peamisteks suundadeks nõukogude ajal ilid
seakasvatus
päevalillekasvatus
piimakarjandus
kitsekasvatus
Suurimad sõjaväebaasid Eestis olid
Tartu sõjalennuväli
Tallinna mereväebaas
Paldiski allveelaevade õppebaas
Pääsküla maaalune raketijuhtimiskeskus
Lääne vabast meediast jälgiti Eestis
Soome televisiooni
raadiojaama Ameerika Häält
raadiojaama Vaba Euroopat
raadiojaama Vabadust
Eestis olid kõik ametlikud kommunistliku partei dokumendid
inglise keeles
vene ja eesti keeles
eesti keeles
vene keeles
Eestimaa Kommunistlik Partei oli nõukogude ajal
iseseisev teistega võrdne Eesti partei
ainuke ametlik partei
tegelikkuses Nõukogude Liidu kompartei osakond
läänelik partei
Nõukogude Eestil oli
oma välisminister
oma välispoliitika
puudu välisministeerium
puudus oma iseseisev välispoliitika
Nõukogude Eestil oli välispiir
ainult merel
Lätiga
Venemaaga
Rootsiga
Artur Sirk ja Andres Larka olid enne teist maailmasõda
kommunistid
sotsialistid
vapsid
rahvaerakondlased
EEsti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) oli
Pätsi partei tsaaririigi ajal
kommunistide fraktsioon enne teist maailmasõda
nõukogudeaegne põrandaalune iseseisvuse saavutamisele suunatud partei
vapside partei 30-ndatel
Tehumardi lahing
toimus Saaremaal Sõrve säärel
oli Vabadussõjas
mõlemal poolel sõdisid eestlased
võitsid nõukogude poolel olijad
Teine maailmasõja sündmused Eestis toimusid
1939 - 46
1941 - 44
1943 - 47
1938 - 45
Edgar Savisaar oli Laulva Revolutsiooni ajal seotud
Eesti Kommunistliku Parteiga (EKP)
Reformierakonnaga
Rahvarindega
Eesti Kongressiga
Vaino Väljas juhtis Laulva Revolutsiooni ajal
Rahvarinnet
Interrinnet
Eesti Kommunistlikku parteid (EKP-d)
Kodanike Komiteesid
Interrinde eesmärk oli Laulva Revolutsiooni ajal
taastata Eesti Vabariik
viia Eesti Euroopa Liitu
säilitada Nõukogude liit
ühendada Eesti Soomega
Sinimägede lahing
toimus 1944
Saksa ja Nõukogude vägede vahel
toimus 1918
Eesti ja Landeswehri vahel
Enne Eesti parlamenti korraldas riigiasju
1919 - 20 Asutav Kogu
1940 - 41 Riigivolikogu
1950 - 53 Ülemnõukogu
1991 - 92 Põhiseaduse Assamblee
Eesti Kodanike Komitee oli
Eesti kodanikke koondav liikumine Nõukogude Liidu lõpul
Vapside esindusorgan
Eesti kommunistide esindusorgan
Põllumeestekogude juhtimisorgan
Landeswehri sõda oli
osa teisest maailmasõjast 1944
osa Vabadussõjast
sõjategevus baltisakslaste üksuste vastu 1919
tööstustööliste streik pärast teist maaimasõda
Eesti Kompartei juhid olid
Nikolai Karotamm
Johannes Käbin
Karl Vaino
Vaino Väljas
Edgar Savisaar
Nõukogude Eesti naisolümpiavõitjad olid
Erika Salumäe -. jalgratta trekisõit
Kristina Šmigun - suusatamine
Svetlana Tširkova - vehklemine
Kaia Kanepi - tennis
Esimene eestlasest olümpiavõitja oli
1912 Martin Klein maadluses
1920 Alfred Neuland tõstmises
1928 Eduard Pütsepp maadluses
1936 Kristjan Palusalu maadluses
Johan Pitka oli
nõukogude kindral
admiral
kaugesõidukapten
Vabadussõja rahastaja
Eesti oli Nõukogude Liidu
puuvilla kasvatav vabariik
kõige väiksema territooriumiga vabariik
kõige arenenumatest liiduvabariikidest
kõige väiksema rahvaarvuga liiduvabariik
Nõukogude Eesti parteijuhid peale Karl Vaino olid
üliagarad Moskva käskude täitjad
püüdsid Moskva ees olla püüdlikud aga selja taga viilida
võtsid avalikult Moskva vastase hoiaku
olid avalikult Eesti iseseisvuse poolt
Juunipöördeks nimetatakse Eesti ajaloos
Landeswehri sõja lõppu 1919
juuniküüditamist 1941
kommunistide võimule tulekut nõukogude okupatsiooniga 1940
olümpiamänge 1980
Eesti sattus teises maailmasõjas nõukogude mõjupiirkonda
Versailles´i rahulepinguga 1920
Tokio rahulepinguga 1945
Molotov Ribbentropi lepinguga 1939
Brest - Litovski rahulepinguga 1918
Jüri Uluots oli
Pätsi valistemisperioodi viimane peaminister 1940
Nõukogude perioodi esimene peaminister
Pärast juunipööret 1940 peaminister presidendi ülesannetes
eestlasest Soome peaminister
Nõukogude Eesti (ENSV) aunimetusteks olid
ENSV rahvakunstnik
ENSV rahvakirjanik
ENSV teeneline arst
ENSV teenelin teadlane
Vanemuine, Tallinn ja Georg Ots olid nõukogude aegsed
Moskva rongide nimed
Kalevi šokolaadid
Soome poole sõitnud laevade nimed
Tallinna pilvelõhkujate nimed
Jõelähtme valla piirkonnas olid suuremad hitlerliku saksa vangilaagrid ja hukkamiskohad
Jägala
Lagedi
Kalevi - Liiva
Lasnamäe
Stalini 1950. aasta poliitika järgi olid eesti rahvuslikult meelestatud kommunistid
imperialistid
kapitalistid
kodanlikud natsionalistid
oportunistid
Päts kehtestas vapside vastase võitluse ettekäändel 12. märtsil 1934
karantiini
eriolukorra
kaitseseisukorra
tasuta õlle jagamise kodanikele
Mitu rajooni (maakonda) oli Nõukogude Eesti lõpu perioodil
4
10
15
25
Nõukogude Eestist oli välismaale sõitmine keelatud
kui olid sugulased välismaal
kui olid nõukogude võima vastane
kui olid kommunist
kui olid olnud saksa sõjaväes või elanud okupeeritud alal
Eesti Vabariigi taastamise järel kujunes suurimaks pangaks
Swedbank
American Express
Hansapank
LHV Pank
1940. aasta kommunistliku juunipöörde järel sai Eesti peaministriks
Konstantin Päts
Vaino Väljas
Johannes Vares Barbarus
Jaan Tõnisson
Teise suure küüditamise (1949) peamiseks eesmärgiks oli
kultuurirevolutsioon
laulupeo korraldamine
vapside vastupanu murdmine
vastuseisu murdmine kolhooside moodustamisele
Tartu rahu sõlmiti
6 jaanuar 1920
2 veebruar 1920
24 veebruar 1918
1 september 1939
Eesti Vabariik taastati
uue riigi loomise põhimõttel
Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse põhimõttel
Nõukogude Eesti järjepidevuse põhimõttel
Euroopa LIidu osariigi põhimõttel
Eesti kroonide käibelelaskmine 1992 tõi kaasa
kaubakülluse lettidel
dollari käibeletuleku
rahapuuduse tavalistel inimestel
rublade parallelse käibe
Eesti ja Liivimaa kubermangud ühendati üheks rahvuskubermanguks
1905 aastal Vene tsaari poolt
1917 Venemaa Ajutise Valitsuse poolt
1918 Eesti Vabariigi Päästekomitee poolt
1920 Eesti Asutava Kogu poolt
Eestis kehtestati kohustuslik keskharidus Brežnevi võimul olemise ajal
1945
1955
1976
1991
Eestlaste osakaal Eestis oli Nõukogude Liidu poliitika tõttu 1989. aastaks vähenenud
51 protsendini
61 protsendini
71 protsendini
81 protsendini
Enne II Maailmasõda oli suuremad vähemusrahvused Eestis
venelased
sakslased
rootslased
juudid
jaapanlased
Eesti Vabariigi senised presidendid on olnud
K.Päts
L.Meri
A.Rüütel
T-H. Ilves
M. Kaljurand
Narvas toimus 1917 referendum, kus otsustati
leiva jagamine vaestele
kas linn kuulub tulevikus Eesti või Venemaa alla
kas Narva jõest tohib silmusid püüda
kas tehakse uued põlevkiviga töötavad elektrijaamad
Nõukogude aja arhidektuuri tippsaavutuseks Tallinnas oli
Kaarli kirik
Laululava
Tartu Ülikooli peahoone
Radissoni hotell
