WorksheetsAine ja aineosakesed. Keemilised reaktsioonid
Total questions: 21
Worksheet time: 11mins
ühesuguste aineosakeste kogum
aatom
molekul
aine
aineosake
väikseim osake, millel on ainega sama koostis
aine
molekul
aineosake
lahus
vähemalt kahest aatomist koosnev (neutraalne) aineosake
prooton
neutron
aatom
molekul
näitab aatomite liiki ja arvu molekulis ning selle abil saab leida molekulmassi
molekulvalem
aatomvalem
molekulmass
aatommass
aine, mille aineosake on molekul
molekulaarne aine
atomaarne aine
mittemolekulaarne aine
iooniline aine
kristallilise ehitusega aine, mille aineosake pole molekul, vaid aatom või ioonid
molekulaarne aine
atomaarne aine
mittemolekulaarne aine
iooniline aine
kristallilise ehitusega aine, mille aineosake pole molekul, vaid aatom või ioonid
molekulaarne aine
atomaarne aine
mittemolekulaarne aine
iooniline aine
protsess, mille käigus ained muutuvad teisteks aineteks
füüsikaline reaktsioon
keemiline reaktsioon
molekulvalem
aatmmass
näitab keemilises reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste omavahelist suhet
reaktsioonivõrrand
molekulvalem
keemiline reaktsioon
lagunevad ja reageerivad ained, millest keemilise reaktsiooni käigus tekivad uued ained
saadused
aatomid
lähteained
keemilises reaktsioonis lähteainete muundumisel tekkinud ained.
lähteined
aatomid
saadused
keemiline reaktsioon, mille käigus toimub ainete reageerimine hapnikuga ning eraldub suures koguses energiat soojuse ja valgusena
põlemine
fotosüntees
rakuhingamine
kõdunemine
keemiliste reaktsioonide kogum, mille tulemusena muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks
põlemine
fotosüntees
rakuhingamine
kõdunemine
keemiliste reaktsioonide kogum, mille käigus rakud lagundavad energia saamiseks hapniku abil glükoosi
põlemine
fotosüntees
rakuhingamine
kõdunemine
keemiliste reaktsioonide kogum, mille käigus bakterid ja seened lõhuvad surnud organismide keerulised molekulid lihtsamaks ning energia vabaneb või muundub
põlemine
fotosüntees
rakuhingamine
kõdunemine
süsiniku ringlemine organismide, mulla, kivimite, vee ja õhkkonna vahel.
veeringe
süsinikuringe
kivimiringe
maapinnalt kiirguva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfääris olevate gaaside toimel ja sellest tulenev kliima soojenemine.
valgusefekt
soojusefekt
kasvuhooneefekt
aatomituumast kaugeim kuni 8 elektroniga kiht
väline elektronkiht
sisemine elektronkoht
elektronoktett
aatomi välises elektronkihis on 8 elektroni
väline elektronkiht
sisemine elektronkoht
elektronoktett
elektrone loovutavad elemendid, mille lihtainetel on metallilised omadused
metallid
mittemetallid
väärisgaasid
on elektrone peamiselt juurdevõtvad elemendid, mille lihtainel metallilisi omadusi pole
metallid
mittemetallid
väärismetallid
