Alusta vastuste otsimist välgusaalist infoplakatitelt. Millist kütust on Tallinna Linna Elektri Keskjaamas (1913-1979) elektri tootmiseks kasutatud? Sobivad mitu vastusevarianti.

Millised mured tekkisid põlevkivi kasutuselevõtuga? Vali kaks õiget vastust.

Kujutle, mis tunne oleks elada Tallinnas aastatel 1924-1964, kui linna kohal hõljus pidevalt elektrijaama korstnast tulev suur must suitsupilv. Mida tehti selleks, et põlevkivi kasutamisel tekkinud musta suitsupilve kaotada? Sobivad mitu vastusevarianti.

Kas oled avastuskeskuse elektridemonstratsioone vaadanud? Kui jah, siis nägid ka „juuksed püsti“ demo. Mille jõul seal juuksed püsti tõusevad? Vastust võid otsida ka avastuskeskuse kodulehelt „Juuksed püsti“ demonstratsioonide alt.

Otsi välgusaalist üles suur Faraday puur. Seal saab näha välgudemonstratsiooni ja vahel ka välgumehe etendusi. Milleks kasutatakse Faraday puuri põhimõttel toimivaid leiutisi tänapäeval?

Leia pildil olev välgusaali eksponaat. Proovi ja uuri välja, miks pildil oleva pika toru sees rõngas üles hüppab? Vali kõik õiged põhjused.

Leia sissepääsukorrusel asuv joogivee ringlust tutvustav eksponaat. Tallinna linn saab oma joogivee valdavalt Ülemiste järvest. Pärast vee kasutamist liigub see edasi kanalisatsiooni ja reoveepuhastusjaama. Miks on oluline, et kanalisatsiooni ei satuks materjale ega aineid, mis sinna ei kuulu, näiteks ravimid ja prügi? Sobivad mitu vastusevarianti.

Peale puhastamist suunatakse vesi Läänemerre ning pärast looduslike tsüklite läbimist jõuab vesi uuesti meieni joogiveena. Kuidas on see võimalik, kui merevesi on soolane, aga meil tuleb kraanist ainult magedat vett? Vali kaks õiget vastust.

Liigu sissepääsukorrusel asuva näituse “Meie energia lugu” juurde. Uuri seda ning leia vastus küsimusele. Missuguseid taastuvaid energiaallikaid EI kasutata Eestis?

Maa sisesoojust ehk kõrgetemperatuurilist geotermaalenergiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus maapõue ülemised kihid on piisavalt kuumad. Sellised tingimused on enamasti vulkaanilistes piirkondades, maakoore laamade äärealadel, näiteks Islandil ja Itaalias. Eestis on maapinna lähedal (kuni 200 m sügavusel) temperatuur liiga madal, et soojust elektri tootmiseks kasutada.

Samas saame ka Eestis maasoojust kasutada. Maapinna ülemisse kihti on talletunud Päikese soojus, mida kasutatakse maasoojussüsteemides, nn maaküttega saab oluliselt hoonete küttekulusid vähendada. Kas olid sellisest energialiigist enne kuulnud?

Uuri sama näituse tuulegeneraatorite eksponaati. Miks ehitatakse tuulegeneraatorid väga kõrged? Vali kaks õiget vastust.

Professionaalsed tuulelohe lennutajad lennutavad samuti oma lohesid väga kõrgel, sest seal puhub tuul tugevamalt ja ühtlasemalt. Kas Sina oled proovinud lohet lennutada?

Leia pildil olev eksponaat -1 korruselt ning katseta selle töötamist. Selle eksponaadi juures paneb vedeliku lainetama heli. Kas me saaksime heli või müra kasutada energiaallikana? Vali kaks õiget varianti.

Uuri planetaariumi juures paiknevaid plakateid. Millest saaks toota energiat, et lennutada raketti Marsile? Vali kaks õiget varianti.

Leia -1 korruselt pildil olev eksponaat. Proovi eksponaadi juures olevat palli lennutada ja uuri, mis aitab pallil õhus püsida? Vali kolm sobivat vastust.

Leia -1 korruselt pildil olev lendaja. Mis paneb tema tiiviku pöörlema?

Päikeseelement on fotoelektriline seadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks. Kui päikeseelemendile langeb päikese- või ka prožektori valgus, suudab see ise elektrivoolu toota. Kui ühendada kokku hulga päikeseelemente, saame päikesepaneeli ehk päikesepatarei, mida on võimalik kasutada näiteks kodu elektriallikana. Kosmoselaevad ja -jaamad kasutavad ka energia tootmiseks päikesepaneele.

Küsimustik sai läbi. Tubli oled! Kas jääd majja veel veidikeseks avastama? (vastuse eest punkte ei panda)