NEW
Font size
WorksheetsJõgi
Total questions: 31
Worksheet time: 16mins
Jõgi on
looduslik veeväli
mageda veega loodulik vooluveekogu
peajõgi koos lisa- ja harujõgedega
kõige pikem ja veerikkam veekogu
Jõesäng on
koht, kus jõgi puhkab
jõe algus
oru sügavaim osa, milles jõgi voolab
koht, kus jõgi hargneb
Lähe on
koht, kus jõgi voolab
jõe lõpp
aeglase vooluga jõgi
jõe algus
Suue on
jõe lõpp
oru sügavaim osa
jõe hargnemine
allikakoht jões
Jõestik on
koht, kus jõgi hargneb
peajõgi koos lisa ja harujõgedega
jõgi koos parempoolsete ja vaskpoolsete jõgedega
kõik Eesti jõed kokku
Kui jõgi suudmes hargneb, siis nimetatakse seda
lähteks
lähteks
deltaks
jõestikuks
Veetaseme kõrgseisu nimetatakse
karstiks
madalveeks
suurveeks
allikaks
Madalvesi on
veetaseme kõrgseis
väikeses ojas voolav vesi
madalast allikast voolav vesi
veetaseme madalseis
Valgala on ala, millelt vesi
jõkke voolab ja mida piirab veelahe
jõest minema voolab ja mida piirab veelahe
üle kallaste ajab
valget värvi tundub ja vahutab
Veelahe on
jõe lõpp, kus vesi valgub suurde veekogusse
oru sügvaim osa
vee vahutamine
valgalasid lahutav piir
Eesti jõed saavad oma vee
vihmadest
põhjaveest
vihmadest, kevadisest lume sulamisest ja põhjaveest
lume sulamisest
Maa-ala, millelt vesi ühte jõkke koguneb, nimetatakse
jõgikonnaks
järvestikuks
jõestikuks
järvkonnaks
Jõe langus on
vee liikumise kiirus
jõe tugeva vooluga ja järsk langus
vana jõelooge
jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites
Jõe voolukiirus on
vee liikumise kiirus jõesängis
120 km/h
sõltuv allikate voolamisest jõkke
alati vaikne ja tasane
Soot on
madalveega tekkiv porilomp
suurveega tekkiv harujõgi
jõesängis uus ja alles tekkinud jõelooge
jõesängist eraldunud vana jõelooge
Jõe voolukiirus sõltub eelkõige
päikesepaistest
vooluhulgast ja jõe langusest
põhjaveest
allikate rohkusest
Jões voolab vesi
erineva kiirusega
70 km/h
alati ühe kiirusega
ainult siis, kui on suurvee aeg
Igal suuremal jõel saab voolu kiiruse järgi eristada
allikate rohkust
ülem-, kesk- ja alamjooksu
kus on suue ja kus lähe
parem-ja vasakkallast
Jõed muutuvad aja jooksul
sügavamaks
suuremaks
looklevamaks
pikemaks
Juga on vee
üleujutus suurvee ajal
lainetamine
kiire vooluga jõeosa
vaba langemine järsult astangult
Kärestik on
käreda külmaga voolav vesi
jääpurikad vees
kiire vooluga jõeosa ebatasases ja kivises jõesängis
aeglase vooluga jõeosa liivases jõesängis
Ürgorg on
ammustel aegadel voolanud suure jõe org
kohutavalt sügav org
ebatasane ja kivine jõesäng
vee langemine kõrgelt astangult
Kagu-, Ida- ja Kesk-Eesti jõed suubuvad
Soome lahte
Peipsi järve
Liivi lahte
Pärnu jõkke
Lääne-Eesti jõed suubuvad
Peipsi järve
Soome lahte
Väinamerre ja Liivi lahte
Võrtsjärve
Põhja-Eesti jõed on alamjooksul
klindilt kukkumise tõttu kiirevoolulised
klindilt kukkumise tõttu aeglase vooluga
madalveega
suurveega
Mis on pildil?
juga
ürgorg
kärestik
soot
Mis on pildil?
ürgorg
soot
kärestik
juga
Mis suurim jõgi on pildil?
Piusa jõgi
Suur-Emajõgi
Pärnu jõgi
Kasari jõgi
Mis jõgi on pildil?
Pirita jõgi
Emajõgi
Narva jõgi
Pärnu jõgi
Emajõgi saab alguse
Viljandi järvest
Narva jõest
Peipsi järvest
Võrtsjärvest
Jõe parem- ja vasakkallas määratakse
selle järgi, kui seisad jõe ääres, siis milline kallas jääb paremale ja milline kallas vasakule
liiklusmärkide järgi
voolusuuna järgi
selle järgi, millisel kaldal on laugveer, millisel põrkeveer
