Juriidilises mõttes käib Teine maailmasõda edasi.

Rahuleping Jaapaniga sõlmiti alles 8. septembril 1951 San Franciscos. Alla kirjutasid Jaapan ja kõik liitlasriigid.

Potsdami konverents toimus 1945. aasta 17. juulist 2. augustini Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki – (F.D. Roosevelt), Nõukogude Liit (Stalin) ja Suurbritannia (W. Churchill) Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi.

Jalta konverentsil, mis toimus veebruaris 1945, määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25. aprill 1945.

Kamikadzed olid surmalendurid Jaapani lennuväes 1944–45, kes lõhkeainelastis lennukiga rammisid vastase sihtmärke, teades, et hukkuvad koos lennukiga.

Hiroshimale heideti tuumapomm 6.08 1945. Plahvatuse tagajärjel suri või sai tõiselt haavata 13 000 inimest. Kolm päeva hiljem plahvatas tuumapomm Nagasakis, kus hukkus 7 400 inimest ja 7 500 sai tõsiseid vigastusi.

Berliini lahing oli Teise maailmasõja viimane Euroopas peetud suur lahing, mille tulemusena Punaarmee vallutas Berliini linna ja sundis Saksamaa alistuma. Lahing Berliini pärast kestis 16. aprillist kuni 2. maini 1944.

Ajaloolaste andmetel tähistasid punaarmeelased oma võitu Berliinis sellega, et vägistasid linna jäänud sakslannasid, kelle vanus jäi 8 – 80 eluaasta vahele.

Arvatakse, et nõukogude sõdurite seksuaalvägivald puudutas ligi 200 000 naist ja tüdrukut.

Pildil on kohtuhoone Tokyos, kus peeti sõjakurjategijate üle kohtuprotsessi aastatel 1946-1948.

1. oktoobril 1946 mõistis Nürnbergi kohus süüdi natsliku Saksamaa 19 funktsionääri, neist kaheteistkümnele määrati surmanuhtlus.

Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika ehk holokausti tagajärjel ligi 60 miljonit inimest.