Wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Elu keskaja linnas

Total questions: 28

Worksheet time: 20mins

Name
Class
Date
1.

Bürgeriteks kutsuti

a)

linna käsitöölisi

b)

linnakodanikke

c)

linna alamkihti

d)

linnajuhte

2.

Käsitööliste ühenduse põhikirja nimetatakse

a)

skraa

b)

gild

c)

tsunft

d)

raad

3.

Linnakodanike ehk bürgerite omavalitsusorgan kandis nimetust ...

a)

tsunft

b)

linnakohus

c)

gild

d)

raad

4.

Raehärrad valisid endi seast bürgermeistri ehk ..

a)

kohtuhärra

b)

linnapea

c)

linnameistri

d)

oldermanni

5.

Linnaõigus on dokument, kus kirjas ...

a)

linnaelanike reeglid, kohustused ja õigused

b)

kõigi linnade raehärrade nimed ja aadressid

6.

Pankades tuli kasutusele ka paberraha eelkäija - võlakiri ehk...

a)

veksel

b)

dollar

c)

pant

7.

Eesti tähtsaimad linnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid Hansa liitu, mis oli...

a)

keskaegne käsitööliste koostööorganisatsioon

b)

Läänemere suurim kaubalinnade liit

c)

rahvusvaheliste rüütliturniiride suursponsor

8.

Keskaegse linna kaupmeeste ühing kandis nimetust ...

a)

tsunft

b)

gild

c)

raad

d)

bürgermeister

9.

Mis on toll? Märgi ära kõik õiged vastused.

a)

maks mida võeti maanteede, sildade või sadamate kasutamise eest

b)

maks mida võeti peatuspaikade, turuplatside kasutamise eest

c)

maks mida tasuti isikute või kaupade pealt

d)

maksti valitsejale, kes tagas selle eest julgeoleku

10.

Kuidas nimetatakse geograafiliste kaartide koostamise ja kasutamise teadust?

a)

kartograafia

b)

kalligraafia

c)

dialektika

d)

astronoomia

11.
Naine kuuletus keskajal alati ...
a)
oma abikaasale
b)
oma vennale
c)
kõigile nimetatutele
d)
oma isale
12.

Et olla edukas kaupmees, pidid tundma

a)

teisi inimesi, nende rahalist seisu ja oskama ainult enda riigi keelt.

b)

korrutustabelit.

c)

võõraid olusid, kauplemistavasid, valdama võõrkeeli ja oskama arvutada.

d)

ajalugu.

13.

Miks suhtuti keskajal kaupmeestesse vastuoluliselt?

a)

Sest nad olid liiga rikkad.

b)

Ta ostis kaupu kallimalt ja müüs odavamalt.

c)

Ta müüs liiga vähe kaupa.

d)

Temalt sai küll kaupu, aga ta ostis neid odavamalt ja müüs kallimalt.

14.

Mis oli gildide ülesanne?

a)

Mõista halvasti käitunud kaupmeeste üle kohut.

b)

Kaitsta liikmete ühiseid kaubandushuve, mõista õigust, korraldada usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikust abistamist.

15.

Kaupmehed, kelle äri õitses, said lubada endale luksuslikku elamist, hinnalisi rõivaid ja ehteid, kaunistada kodu maalida ja kunstiteostega. ÕIGE või VALE?

a)

Vale

b)

Õige

16.

Millest sõltus see, kui kõrgelt hinnatud mõni käsitööamet oli?

a)

See sõltus sellest, mis materjali käsitööline kasutas ja kui osav ta oli.

b)

See sõltus sellest, mis ala maahärra parasjagu kõige olulisemaks pidas.

c)

See sõltus sellest, kas käsitööline oli sõbralik või mitte.

d)

See sõltus sellest, kui kallilt käsitöölased oma toodangut müüsid.

17.

Milline käsitööamet oli keskaja linnas üks väärikamaid?

a)

Kellassepp

b)

Kullassepp

c)

Raudsepp

d)

Habemeajaja

18.

Mida tähendab tsunftisundus?

a)

Et käsitööline on sunnitud tsunftis olema.

b)

Tsunftis oli lubatud töötada mingil kutsealal ainult vastava tsunfti meistritel.

c)

See on tsunfti põhikiri.

19.

Lihtsama käsitööala meistriks saamiseks piisas aastasest õpingust, keerukamaid ameteid tuli õppida 7-10 aastat (näiteks kullassepp). Mida pidi tegema kohe pärast õpinguid?

a)

Leidma sobiva töökoha ja tõestama enda oskusi, et tööd saada.

b)

Pidi abielluma mõne meistri tütrega või lesega ning alles siis sai tööd.

c)

Pidi täiendama end mõne teise linna meistri juures, sooritama meistritöö ning siis toimus tsunfti vastuvõtt. Meistriks saada sooviv sell pidi ka abielluma mõne sama eriala meistri tütre või lesega.

20.

Mis juhtus, kui käsitöömeistri toode ei vastanud nõuetele ehk polnud piisavalt meisterlik ja laitmatu?

a)

Meister hukati.

b)

Meister kaotas töö.

c)

Tema toode eemaldati müügilt ja hävitati see. Lisaks sai meister rahatrahvi.

d)

Toodet võis edasi müüa, kuid meister sai rahatrahvi.

21.

Millised seadused käisid keskajal kerjuste kohta?

a)

Võis kerjata igal pool eri linnades

b)

Kerjata võis ainult see, kes muul viisil elatist ei saanud teenida

c)

Kes iganes loobus oma igapäevatööst, võis kerjata

d)

Kerjusel pidi peas olema juudikübar

22.

Kes neist ei kuulunud ühiskonna heidikute hulka?

a)

timukas

b)

prostituudid

c)

juudid

d)

teenijatüdrukud

23.

Lüübeki linnaõiguse järgi said Tallinna tütarlapsed täisealiseks ...

a)

16-aastaselt

b)

12-aastaselt

c)

18-aastaselt

d)

20-aastaselt

24.

Selleks, et saada iseseisvaks käsitöömeistriks ja tsunftiliikmeks, pidi esitama šedöövri ehk ...

a)

veksli

b)

ausamba

c)

meistritöö

d)

uurimistöö

25.

Käsitöölise ametit hakati õppima varakult õpipoisina, hiljem järgnesid rännuaastad, kus pidi erinevate meistrite juures oskusi omandama ...

a)

pööningujänesena

b)

sellina

c)

üliõpipoisina

26.

Käsitöölised said ausalt tegutseda ainult oma kutseühingus, mida nimetati

a)

tsunftiks

b)

skraaks

c)

gildiks

d)

pööninguks

27.

Keskaja Euroopa majandus oli peamiselt naturaalmajandus ehk ...

a)

kaubeldi ainult looduslike toodetega

b)

tooteid vahetati kaup kauba vastu

c)

aus kaubandus

28.

Miks usaldati laenu andmine keskajal juutidele?

a)

Nad on kavalad ja rahaga osavad

b)

Kristlased ei tohtinud üksteisele intressiga laenata

c)

Moslemeid oli ju Euroopas siis vähe

d)

Tänu juudikübarale olid nad juba kaugele näha