Igijää tõi kaasa rändrahne ja tekitas sügavad ürgorud

Annab siiani meie joogivee

See ei mõjutanud pinnavormi

Tegi kõik hästi siledaks

Jüri, 45000 aastat

Tallinn, mis oli algul küll teise nimega, 13000 aastat

Pulli küla ja Kunda Lammasmäe, 11000 aastat

Narva ja Sillamäe, 12000 aastat

Inimeste kokku kogumine/kogunemine

Korvide punumine

Toidulisa hankimine metsast seente, marjade ja juurikate näol.

Korjuste nülgimine

Tehti maakivist maju ja kütiti odade ja vibudega, mille otsad olid metalsed.

Majad ehitati puust, tööriistad vasest.

Elati maa all muldonnides, tööriistad valmistati kivist, vasest ja savist.

Elati püstkodades, et vajadusel kiirest edasi liikuda. Tarvikuid valmistati kivist, sarvest, luust ja puust.

umbes 6200 eKr.

umbes 4200 eKr.

umbes 9200 eKr.

umbes 2200 eKr.

Hakati enam trenni tegema, sest sai juua kaasa võtta. Käidi rohkem külas, sest sai külakosti kaasa võtta.

Hakati jahil käies saakloomi veristama, sest sai savinõudesse vere panna ja seetõttu muutus ka toidulaud mitmekesisemaks, sest sai näiteks verivorsti tegema hakata.

Inimesed said hakata jooki kaasa võtma, sööma vedelamat toitu ja killud näitavad, et juba siis oli inimestel ilumeel ja saame teada ka, millal hakati näiteks toidulauda kasutama, sest savipottidele hakati tegema siledat põhja.

Nüüd sai hakata põllul taimi ja laudas loomi kasvatama, sest sai savinõudes taimedele ja loomadele juua viia.

Umbes 8500 aastat peale siia elama asumist.

2020 aastat tagasi.

Umbes 11000 aastat tagasi

Samal ajal, kui savipottegi tegema hakati.

Sepast sai üks küla tähtsamaid mehi. Põlluharimine, toiduvalmistamine ja jaht muutus lihtsamaks ning toitu sai rohkem.

Naised said endale endale nüüd uhkeid rauast ehteid ja prilliraame.

Elu muutus turvalisemaks, sest näiteks kodu uksed sai siis juba rauast teha.

Jalgratta raami sai nüüd teha rauast ja see oli vastupidavam.

Kui põllulapp kasutatakse nii huumusvaeseks, et sellest hakkab hale.

Kahesüsteemne põld, mis jagati söötis olevaks ja kasutusel olevaks põllumaaks.

Maha raiutud ja kuivama jäetud metsa põletustuha alale rajatud põld.

Loomasõnnikuga väetatud ja juba metallist tööriistadega rajatud põllumaa.

Ürgne hauakivi.

Kivi, mille lohkudesse asetati ande jumalike olenditele.

Tööriistade valmistamiseks sobilik kivi.

Kivi, mille järgi looduses orienteeruda.

Elati peamiselt paari pisikese aknaga majakestes, kus lastele oli lastetuba ja lemmikloom.

Töötati palju. Lapsed nägid seetõttu vanemaid harva. Külas oli katlakütja, kes maju kütmas käis. Korstnad tehti hästi pikad, et sutsu külas vähem oleks.

Elati akendeta köetavates majakestes, kus ei olnud korstnat. Samas ruumis kuivatati ka vilja ning ka loomad tulid külmaga samasse ruumi.

Elati püstkodades, et vajadusel kiirest edasi liikuda. Tarvikuid valmistati kivist, sarvest, luust ja puust.

Uusi sõpru, kaugeid koostöö partnereid ja laevadega üle mere purjetamise.

Sõjad, võõra usu sunniviisilise omaks võtmise, kuid ka kirjaoskuse ja kirikukoolid.

Ainult halba. Kõik, kes ei tahtnud end ristida lasta, tapeti. Kõik muutus saksakeelseks.

Ladinakeele oskuse, targad kiriku- ja ordumehed hakkasid lapsi õpetama. Inimestele meeldis see, et nad nüüd targaks said ja nad hakkasid raamatuid kirjutama.

Ristiusu kool lastele ja noortele.

Püha raamat, mida kõik risti usu inimesed lugema pidid.

Elukutseliste sõjameeste ühendus, mis allus Rooma paavstile.

Talumeeste ühendus, millest hiljem linnad tekkisid.

Samal ajal, kui mujale Euroopasse.

Siis, kui mõõgavendade ordu loodi.

umbes 2020 aastat tagasi.

Aastal 1208.

Aastal 1210, eestlaste võiduga, sest vaenlast suudeti üllatada.

Aastal 1210, eestlaste kaotusega, sest vaenlane üllatas ootamatu ilmumisega.

Aastal 1910, eestlaste võiduga, sest vaenlast suudeti üllatada.

Aastal 1210, eestlaste võiduga, sest eestlasi oli rohkem ja nende relvastus ja väljaõpe oli palju parem.

Aastal 1210, eestlaste võiduga, sest vaenlast suudeti üllatada.

Aastal 1217, eestlaste võiduga.

Aastal 1217, eestlaste kaotusega, tapeti Lembitu (eestlaste juht).

Aastal 1210, eestlaste kaotusega, tapeti Lembitu (eestlaste juht).

Nad ei kaotanud.

Neil oli kehvem väljaõpe, relvastus. neid oli vähem, kui rüütleid ja nad ei suutnud oma vahel kiiresti teateid saata, et üksmeelselt tegutseda.

Neil oli puust ja luust relvad. Kuigi eestlasi oli rohkem, puudus korralik tehnika, et paremaid linnuseid ehitada.

Nad proovisid heaga kokkuleppele saada, kuid neid peteti. Nad ei osanud kirjutada, et teateid saata.

Mõis on uhke hoone, mille omanik on mõisnik. Mõisa juurde kuulub palju maad. Seega on mõisnik suure maavalduse ja sinna juurde kuuluvate talude ja ka talupoegade omanik.

Uhke maja, kus küla lapsed said koolis käia. neid koole nimetati mõisakoolideks. Külarahvas ehitas need kõik koos, et lastel oleks hea koolis käia.

Keskaegne küla keskus, mida ühiselt hoiti. Seal käisid palju tööl ja said palka. Mõisnikud valiti tublimate eestlaste seast.

Suur ja uhke maja küla keskel, mis oli sellel ajal vallamaja asemel. Mõisnik, ehk tolleaegne vallavanem valiti ametisse viieks aastaks mõisa juurde kuuluvate talunike hääletamisel.

Rahvusliku liikumise aeg Eestis 1260-1280 aastatel.

Talude ajal nimetati nii hommikust aega, kui külarahvas tavaliselt ärkas. Seda nimetati nii aastatel 1650-1700.

Rahvusliku liikumise aeg Eestis 1860-1880 aastatel.

Eesti riigi tekkimise aeg. Siis, kui eestlased ise endale esimese presidendi valida said ja eesti keeles ajalehti ning ka oma riigi seaduseid trükkima hakkasid, aastal 1918.