wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

4.kl. LÕ 6. - 1.poolaasta kokkuvõte (Koolibri)

Total questions: 42

Worksheet time: 4hrs 30mins

Name
Class
Date
1.

Täht on...

a)

väga suur ja väga kuum hõõguv gaasikera.

b)

taevakeha, mis tiirleb Päikese ümber

c)

väike looduslik taevakeha, mis tiirleb planeedi ümber

d)

väike tehislik taevakeha, mis tiirleb planeedi ümber

2.

Planeet on...

a)

väga suur ja väga kuum hõõguv gaasikera.

b)

taevakeha, mis tiirleb Päikese ümber

c)

väike looduslik taevakeha, mis tiirleb planeedi ümber

d)

väike tehislik taevakeha, mis tiirleb planeedi ümber

3.

Kaaslane ehk kuu on...

a)

väga suur ja väga kuum hõõguv gaasikera.

b)

taevakeha, mis tiirleb Päikese ümber

c)

väike looduslik taevakeha, mis tiirleb planeedi ümber

d)

väike tehislik taevakeha, mis tiirleb planeedi ümber

4.

Satelliit on...

a)

väga suur ja väga kuum hõõguv gaasikera.

b)

taevakeha, mis tiirleb Päikese ümber

c)

väike looduslik taevakeha, mis tiirleb planeedi ümber

d)

väike tehislik taevakeha, mis tiirleb planeedi ümber

5.

Põhjanael on...

a)

täht, mis asub maalt vaadates alati põhjasuunas.

b)

kõige tuntum tähtkuju meie taevas.

c)

maja, milles asub teleskoop

6.

Suur Vanker on...

a)

täht, mis asub maalt vaadates alati põhjasuunas.

b)

kõige tuntum tähtkuju meie taevas.

c)

maja, milles asub teleskoop

7.

Observatoorium on...

a)

täht, mis asub maalt vaadates alati põhjasuunas.

b)

kõige tuntum tähtkuju meie taevas.

c)

maja, milles asub teleskoop.

8.

Tähtkuju on...

a)

looma või eset meenutav kujund, mille tähed taevas moodustavad.

b)

väga suur tähtede rühm, kuhu võib kuuluda miljardeid tähti

c)

ruum, kus asuvad kõik taevakehad

9.

Galaktika on...

a)

looma või eset meenutav kujund, mille tähed taevas moodustavad.

b)

väga suur tähtede rühm, kuhu võib kuuluda miljardeid tähti

c)

ruum, kus asuvad kõik taevakehad

10.

Maailmaruum on...

a)

looma või eset meenutav kujund, mille tähed taevas moodustavad.

b)

väga suur tähtede rühm, kuhu võib kuuluda miljardeid tähti

c)

ruum, kus asuvad kõik taevakehad

11.

Meie päikesesüsteem asub ...

a)

Linnutee galaktikas

b)

Andromeeda galaktikas

c)

Sirkli galaktikas

12.

Teadus maailmaruumist ja taevakehadest on ...

a)

astronautika

b)

astronoomia

c)

astroloogia

13.

Milline sõna siia ei sobi ?

a)

maailmaruum

b)

kosmos

c)

universum

d)

kosmoseteleskoop

14.

Miks vahetuvad päev ja öö ?

a)

Maa pöörleb ümber oma telje - kord on üks külg Päikese poole, siis teine.

b)

Päeval paistab Päike, aga Päike väsib vahepeal ära ja laeb patareisid - siis on öö.

c)

Kui Päike on nähtaval, siis on päev, aga kui teised planeedid päikese ette tulevad, siis on öö.

15.

Miks kestab aasta 365 ööpäeva ?

a)

Selle ajaga teeb Maa ühe tiiru ümber Päikese.

b)

Selle ajaga teeb Kuu ühe tiiru ümber Maa

c)

Selle ajaga teeb Päike ühe tiiru ümber Maa

16.

Milline lause on vale ?

a)

Kuu on Maa kaaslane.

b)

Kuu tiirleb ümber Maa.

c)

Maa tiirleb ümber Kuu.

d)

Kuu on alati sama küljega Maa poole.

17.

Milline planeetide järjekord on õige ? (alustades Päikese poolt)

a)

Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun

b)

Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Neptuun, Uraan, Saturn

c)

Maa, Marss, Jupiter, Merkuur, Veenus, Saturn, Uraan, Neptuun

d)

Neptuun, Uraan, Maa, Satun, Marss, Jupiter, Merkuur, Veenus

18.

Milline on kõige väiksem planeet meie päikesesüsteemis ?

a)

Merkuur

b)

Jupiter

c)

Saturn

d)

Neptuun

19.

Milline on kõige suurem planeet meie päikesesüsteemis ?

a)

Merkuur

b)

Jupiter

c)

Saturn

d)

Neptuun

20.

Milline neist on "rõngaga" planeet ?

a)

Merkuur

b)

Jupiter

c)

Saturn

d)

Neptuun

21.

Milline planeet on saanud oma nime merejumala järgi ?

a)

Merkuur

b)

Jupiter

c)

Saturn

d)

Neptuun

22.

Milline lause on õige ?

a)

Gloobus on Maa vähendatud mudel.

b)

Maa on Gloobuse vähendatud mudel.

c)

Gloobus on Maa täpne koopia.

23.

Ekvaator jaotab maakera...

a)

idapoolkeraks ja läänepoolkeraks

b)

lõunapoolkeraks ja põhjapoolkeraks

24.

Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Anktartis ja Austraalia on

a)

riigid

b)

ookeanid

c)

mandrid

d)

linnad

25.

Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri

on

a)

riigid

b)

ookeanid

c)

mandrid

d)

mered

26.

Kõige suurem manner

on

a)

Austraalia

b)

Aafrika

c)

Euraasia

d)

Antarktis

e)

Põhja-Ameerika

27.

Kõige suurem ookean

on

a)

Vaikne ookean

b)

India ookean

c)

Atlandi ookean

d)

Põhja-Jäämeri

e)

Põhja-Ameerika

28.

Kaardi legend on

a)

leppemärkide selgitus, mida kaardil kasutatakse

b)

selleks, et näidata, mitu korda on tegelikke mõõtmeid kaardil vähendatud

c)

selleks, et näidata, milline värv kaardil vastab millisele kõrgusele või sügavusele

d)

joonte võrgustik gloobusel või kaardil, mille järgi saab leida asukohta.

29.

Kaardi mõõtkava on

a)

leppemärkide selgitus, mida kaardil kasutatakse

b)

selleks, et näidata, mitu korda on tegelikke mõõtmeid kaardil vähendatud

c)

selleks, et näidata, milline värv kaardil vastab millisele kõrgusele või sügavusele

d)

joonte võrgustik gloobusel või kaardil, mille järgi saab leida asukohta.

30.

Kaardi kõrguste ja sügavuste skaala on

a)

leppemärkide selgitus, mida kaardil kasutatakse

b)

selleks, et näidata, mitu korda on tegelikke mõõtmeid kaardil vähendatud

c)

selleks, et näidata, milline värv kaardil vastab millisele kõrgusele või sügavusele

d)

joonte võrgustik gloobusel või kaardil, mille järgi saab leida asukohta.

31.

Kaardivõrk on

a)

leppemärkide selgitus, mida kaardil kasutatakse

b)

selleks, et näidata, mitu korda on tegelikke mõõtmeid kaardil vähendatud

c)

selleks, et näidata, milline värv kaardil vastab millisele kõrgusele või sügavusele

d)

joonte võrgustik gloobusel või kaardil, mille järgi saab leida asukohta.

32.

Millisel kaardil on kujutatud kõige suuremat maa-ala ?

a)

maailmakaardil

b)

poolkerade kaardil

c)

mandrite kaartidel

d)

riikide kaartidel

33.

Millised neist on Eesti naaberriigid ? (märgi kõik naabrid ära)

a)

Läti

b)

Soome

c)

Rootsi

d)

Venemaa

e)

Leedu

34.

Tornaado on

a)

keeristorm maapinna kohal, mis moodustab kiiresti pöörleva õhusamba.

b)

tulemägi, mis purskab laavat, gaase, kivitükke ja tuhka.

c)

maakoore lühiajaline vappumine ja kõikumine.

d)

hiiglaslik õhukeeris, mis tekib sooja veega ookeani kohal.

e)

nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maa-ala, mis varem ei olnud vee all.

35.

Maavärin on

a)

keeristorm maapinna kohal, mis moodustab kiiresti pöörleva õhusamba.

b)

tulemägi, mis purskab laavat, gaase, kivitükke ja tuhka.

c)

maakoore lühiajaline vappumine ja kõikumine.

d)

hiiglaslik õhukeeris, mis tekib sooja veega ookeani kohal.

e)

nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maa-ala, mis varem ei olnud vee all.

36.

Vulkaan on

a)

keeristorm maapinna kohal, mis moodustab kiiresti pöörleva õhusamba.

b)

tulemägi, mis purskab laavat, gaase, kivitükke ja tuhka.

c)

maakoore lühiajaline vappumine ja kõikumine.

d)

hiiglaslik õhukeeris, mis tekib sooja veega ookeani kohal.

e)

nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maa-ala, mis varem ei olnud vee all.

37.

Orkaan on

a)

keeristorm maapinna kohal, mis moodustab kiiresti pöörleva õhusamba.

b)

tulemägi, mis purskab laavat, gaase, kivitükke ja tuhka.

c)

maakoore lühiajaline vappumine ja kõikumine.

d)

hiiglaslik õhukeeris, mis tekib sooja veega ookeani kohal.

e)

nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maa-ala, mis varem ei olnud vee all.

38.

Üleujutus on

a)

keeristorm maapinna kohal, mis moodustab kiiresti pöörleva õhusamba.

b)

tulemägi, mis purskab laavat, gaase, kivitükke ja tuhka.

c)

maakoore lühiajaline vappumine ja kõikumine.

d)

hiiglaslik õhukeeris, mis tekib sooja veega ookeani kohal.

e)

nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maa-ala, mis varem ei olnud vee all.

39.

Kivimitest koosnev kiht, mis katab maakera, on

a)

maakoor.

b)

vahevöö.

c)

tuum.

40.

Kõrge temperatuuri käes sulanud ainetest koosnev kiht maakera sisemuses on

a)

maakoor.

b)

vahevöö.

c)

tuum.

41.

Kõrge temperatuuri ja hiigelrõhuga tahke osa maakera sisemuses on

a)

maakoor.

b)

vahevöö.

c)

tuum.

42.

Kõige paksem on maakoor

a)

ookeanide all.

b)

merede all.

c)

mandrite all.

d)

mäestike all.