Kelle nimes on sõna “valge”?

“Olid need alles mäed, ma poleks arvanud, et nii kõrgeid mägesid üldse olemas on, ja et leidub nii palju väikesi selgeid järvekesi, kohisevaid ojasid, koski ja lilledega üle külvatud õitsvaid aasu kõrgel mägedes!” See maa on…

Kui Nukitsamees jõulukinke sai, oli ta nii rõõmus, et hakkas …

Piim ja kala, piim ja kala, kala ja piim… - tekst on raamatust

Minul kulub lõkke süütamiseks oma kaheksateist kuni kakskümmend kaks tikku.

Kunksmoorile meeldis laulda ... laule.

Ta tungis nagu pöörane edasi, ikka üles mäe poole ega näinud seda nagu tähelegi panevat, et teda ülalt lumega päris üle külvati.

Mõni tund hiljem, parajasti siis, kui öö hakkas juba tasapisi minema hiilima, ärkas … äkki mingist imelikust tühjustundest.

William Vallutaja, kelle üritust toetas paavst, soostus peagi inglastega, kes vajasid juhte ning olid viimasel ajal vallutuste ja võimuhaaramistega üpris harjunud. Raamat on...

… ainult lehvitas talle jalaga, kuna tal oli liiga palju tegemist, et midagi öelda.

Kohale jõudes võttis ta riidest lahti, riputas oma ülikonna, kaabu ja vihmavarju naela otsa ja heitis basseini juures päikese kätte pikali.

Nõnda ta kihutaski uude hädaohtlikku maailma ja vajus sügavale oma elu esimesse lumehange.

Ta taandus aediku teise serva ja võttis joostes hoogu, aga kukkus iga kord alla tagasi.

Tal ei olnud ju tegelikult midagi vannis käimise vastu, aga ta lei olnud ka midagi selle vastu, et olla üleni kreemi ja moosiga koos.

Ta uskus, et tema hoolitsev ning tähelepanelik pilt kaitseb isa kuulide, terariista või ükskõik missuguse muu õnnetuse eest.

Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood.

Kui ta voodisse sai, vajus ta sinna nagu mootorsaega langetatud mänd ja magas nagu nott hommikuni.

Äkki märkas ta, et laul ja mäng on vaikinud ja kõik vahivad teda pimeduses hiilgavate silmadega.

Nii jõudis ta koopasse, mille laes rippus hele lamp, tagaseinas aga paistis lai toauks.