Selle pilli saatel tantsiti, esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet.

Seda pilli mängiti pidulikel rongkäikudel, ohverdamistseremooniatel ja pidusöökidel.

Seda pilli on läbi aegade mänginud enamasti naised.

See pill jõudis keskajal Euroopasse, täpsemalt Šotimaale ja Iirimaale, kus sai väga populaarseks.

Seda pilli nimetatakse pillide kuningannaks just oma suurejoonelise kuju ja kauni hääle tõttu.

Sellel pillil on 46-48 keelt ning 7 pedaali.

Seda pilli mängisid pigem mehed.

See pill oli 15.-16. sajandil nii populaarne, et kunstnikud kujutasid neid tihti maaildel.

Sellele pillile on iseloomulik tahapoole painutatud kael ning roseti kujuline kõlaava.