1920ndatel, kui levisid raadio ja televisioon, oli esimest korda võimalik paljudel inimestel korraga saada informatsiooni kaugete paikade ja sündmuste kohta.

Esmalt kujunes peamiseks massikommunikatsioonivahendiks raadio, mille televisioon 1950ndateks välja vahetas. Koos raadiotehnika edenemisega sai telefonist kiireim inimestevaheline suhtlusvahend.

1980ndatel hakkas üle maailma tormiliselt levima revolutsiooniline digitaalne suhtlemisviis – internet.

IKT, nagu mobiiltelefonid ja arvutid, ei ole muutunud paljudele inimestele osaks igapäevaelust. Neist vahenditest tõuseb praktilist kasu nii õppe- ja palgatöös kui ka igapäevaelu korraldamisel, need pakuvad meelelahutust ja teevad elu mugavamaks.

Maailmas on piirkondi, mis on välisreporteritele suletud – piirkondi, kus ajakirjanike töö on ohtlik, kuna võimuaparaat kiusab neid taga, heidab vanglasse või mõrvab, kui ajakirjanikud uurivad ja avaldavad võimueliidile sobimatut.

Infoühiskonna müras on tihti raske vahet teha, mida võib võtta usaldusväärsena ja mida mitte.

Eraldi demagoogiavorm on rohepesu ehk ökoeksitamine, mis on keskkonnainfo vale esitamine, selle moonutamine või väikeste keskkonnaalaste edusammudega suure saastamise varjamine.

Meedia on sisuliselt kogu info, mis liigub meediakandjatel ning mida saab kuulata, vaadata ja lugeda.

Meedia ülesanded on:

Uue meedia all mõistame

Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ainult ajalehed.

Ajalehti liigitatakse.... järgi.

Sõnalised saatevormid on uudis, kommentaar, intervjuu, reportaaž, stuudiodiskussioon, kuuldemäng, dokumentaarium, raadiomäng, viktoriin ja reklaam.

Raadios olevad uudised, kommentaarid, intervjuud ja reportaažid ei ole sarnased trükiajakirjanduse põhižanridega.

Telesaateid ei saa liigitada salvestuskoha järgi (stuudio- ja välissaated), eetrisse andmise viisi järgi (otsesaated, salvestatud saated), käsitletavate teemade järgi (nt poliitika-, kultuuri-, spordisaated), ka auditooriumi järgi (nt lastesaated).

Eesti televaatajate vaadatuimad saated on uudised, meelelahutussaated, kohalikud seriaalid, mängud ja politseisaated.

Sotsiaalvõrgustikega kaasnevad probleemid: