Märtsiküüditatutest (25.03 1949) oli lapsi alla 10 %.

II maailmasõja järel kaotas Eesti oma rahvastikust 50%.

Metsavennad soovisid Eesti Vabariigi taastamist ning varjasid ennast ennast NSV Liidu repressiivpoliitika eest metsades, võideldes Nõukogude võimu vastu Eestis aastatel 1940–1941 ja 1944–1978. Neid oli kokku umbes 130 000.

II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel.

Nõukogude ajal sai laulupidude oodatuimaks hetkeks, kui esitati Gustav Ernesaksa ja Lydia Koidula laulu "Mu isamaa on minu arm". Sellest kujunes mitteametlik hümn.

Nõukogude ajal oli kardetumaks julgeolekuorganiks KGB.

Eesti laulupidude traditsioon sai saja-aastaseks 1979.aastal.

Laiemas tähenduses mõeldakse perestroika all Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos. Perestroika tähendas poliitilise ja majandussüsteemi reformimist.

Glasnost tähendas salastatuse suurendamist Nõukogude ühiskonnas ja ajakirjanduse üle seatud kommunistliku partei kontrolli jõulist suurenamist.

MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) oli aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Hirvepargi miiting (23.08 1987) oli esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis

Tartu muinsuskaitsepäevad toimusid 14.−17. aprillini 1991 Tartus ja see oli esimene Eesti taasiseseisvumise suurüritus ja esimene üritus, kus toodi välja rahvuslikud värvid.

Esimesed neist toimusid spontaanselt 1987. aasta juunis Tallinna vanalinna päevade ajal – alustati Raekoja platsil, kuid suure osavõtjate hulga tõttu koliti peagi lauluväljakule. Öölaulupeod olid 1988. aasta juunis juba ametlikult Vanalinna päevade programmi lülitatud. 1988. aasta öölaulupidude ajal lehvitati just äsja "lubatuks" muutunud sini-must-valgeid lippe. Need öölaulupeod läksid ajalukku enneolematu rahvusliku meeleavaldusena ning neist ajendatult sündis ka mõiste "Laulev revolutsioon".

Interliikumine/ Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine) oli nõukogudevastane ja Eesti iseseisvust toetav liikumine oli Eestis aastatel 1988–1991.

Edgar Savisaar on üks Rahvarinde asutajaliikmeid. 11. septembril 1988 toimunud üritusel "Eestimaa laul" ütles ta oma kõne lõpus lause "Ükskord me võidame niikuinii!". See kujunes populaarseks lööklauseks, mida korrati massiüritustel kogu taasiseseisvumise aja jooksul.

Balti kett oli 23.augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Augustiputš oli 18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.

23. augustil kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest”, mis oli kooskõlastatud Eesti Komiteega: pikkade vaidluste järel valiti juriidilise järjepidevuse tee.

Kes on pildil?