Wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Bioloogia mõisted 8.klass

Total questions: 100

Worksheet time: 1hrs 15mins

Name
Class
Date
1.

AASTARÕNGAS

a)

hapnikuvabas keskkonnas elav organism

b)

tüve ristlõikel rõngana nähtav puidu aastane juurdekasv, ühel aastal moodustub üks hele ja üks tume rõngas

c)

hapnikuga keskkonnas elav organism

d)

üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega

2.

AEROOB

a)

tüve ristlõikel rõngana nähtav puidu aastane juurdekasv, ühel aastal moodustub üks hele ja üks tume rõngas

b)

hapnikuga keskkonnas elav organism

c)

üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega

d)

hapnikuvabas keskkonnas elav organism

3.

ALGLOOMAD

a)

tüve ristlõikel rõngana nähtav puidu aastane juurdekasv, ühel aastal moodustub üks hele ja üks tume rõngas

b)

hapnikuga keskkonnas elav organism

c)

üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega

d)

hapnikuvabas keskkonnas elav organism

4.

ANAEROOB

a)

tüve ristlõikel rõngana nähtav puidu aastane juurdekasv, ühel aastal moodustub üks hele ja üks tume rõngas

b)

hapnikuga keskkonnas elav organism

c)

üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega

d)

hapnikuvabas keskkonnas elav organism

5.

ANTIBIOOTIKUMID

a)

organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet

b)

ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid

6.

ANTIKEHAD

a)

organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet

b)

ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid

7.

ARENEMINE

a)

vereringe, milles veri voolab paiguti veresoontes, paiguti kudedevahelistes õõnsustes

b)

ökoloogiline püramiid, mille iga tase näitab sinna kuuluvate organismide arvu

c)

organismi muutumine keerukamaks

8.

ARVUKUSE PÜRAMIID

a)

vereringe, milles veri voolab paiguti veresoontes, paiguti kudedevahelistes õõnsustes

b)

ökoloogiline püramiid, mille iga tase näitab sinna kuuluvate organismide arvu

c)

organismi muutumine keerukamaks

9.

ARVUKUSE PÜRAMIID

a)

vereringe, milles veri voolab paiguti veresoontes, paiguti kudedevahelistes õõnsustes

b)

ökoloogiline püramiid, mille iga tase näitab sinna kuuluvate organismide arvu

c)

organismi muutumine keerukamaks

10.

AVATUD VERERINGE

a)

vereringe, milles veri voolab paiguti veresoontes, paiguti kudedevahelistes õõnsustes

b)

ökoloogiline püramiid, mille iga tase näitab sinna kuuluvate organismide arvu

c)

organismi muutumine keerukamaks

11.

BAKTER

a)

kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused

b)

tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme

c)

liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas

12.

BAKTERTOKSIINID

a)

kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused

b)

tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme

c)

liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas

13.

BIOOLOGILNE MITMEKESISUS

a)

kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused

b)

tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme

c)

liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas

14.

BIOMASS

a)

Maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem

b)

elusorganismi mass

c)

ökoloogiline püramiid, mille iga tase näitab sinna kuuluvate organismide kogu biomassi

15.

BIOMASSI PÜRAMIID

a)

Maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem

b)

elusorganismi mass

c)

ökoloogiline püramiid, mille iga tase näitab sinna kuuluvate organismide kogu biomassi

16.

BIOSFÄÄR

a)

Maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem

b)

elusorganismi mass

c)

ökoloogiline püramiid, mille iga tase näitab sinna kuuluvate organismide kogu biomassi

17.

EELLEHT

a)

tegevus, mille käigus kaitstakse konkreetse liigi elupaika ja sellega koos ka liiki ennast

b)

organismid, kelle rakkudes pole rakutuuma

c)

eosest arenenud leheke, millel sõnajalgtaimedel arenevad suguorganid

d)

kindla ehituse ja ülesandega organismi osa, nt taime vars

18.

ELUND

a)

tegevus, mille käigus kaitstakse konkreetse liigi elupaika ja sellega koos ka liiki ennast

b)

organismid, kelle rakkudes pole rakutuuma

c)

eosest arenenud leheke, millel sõnajalgtaimedel arenevad suguorganid

d)

kindla ehituse ja ülesandega organismi osa, nt taime vars

19.

EELTUMSED ORGANISMID

a)

tegevus, mille käigus kaitstakse konkreetse liigi elupaika ja sellega koos ka liiki ennast

b)

organismid, kelle rakkudes pole rakutuuma

c)

eosest arenenud leheke, millel sõnajalgtaimedel arenevad suguorganid

d)

kindla ehituse ja ülesandega organismi osa, nt taime vars

20.

ELUPAIGA KAITSE

a)

tegevus, mille käigus kaitstakse konkreetse liigi elupaika ja sellega koos ka liiki ennast

b)

organismid, kelle rakkudes pole rakutuuma

c)

eosest arenenud leheke, millel sõnajalgtaimedel arenevad suguorganid

d)

kindla ehituse ja ülesandega organismi osa, nt taime vars

21.

ELUPAIK

a)

koht, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused

b)

liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas

22.

ELURIKKUS

a)

koht, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused

b)

liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas

23.

EMAKAKAEL

a)

õie keskne osa, taime emassuguorgan

b)

taimeõies emaka osa, mis ühendab emakasuuet sigimikuga

c)

õies emaka kõige ülemine osa, mis võtab vastu tolmuterad

d)

õis, milles on üks või mitu emakat, tolmukad aga puuduvad

24.

EMAKAS

a)

õie keskne osa, taime emassuguorgan

b)

taimeõies emaka osa, mis ühendab emakasuuet sigimikuga

c)

õies emaka kõige ülemine osa, mis võtab vastu tolmuterad

d)

õis, milles on üks või mitu emakat, tolmukad aga puuduvad

25.

EMAKASUUE

a)

õie keskne osa, taime emassuguorgan

b)

taimeõies emaka osa, mis ühendab emakasuuet sigimikuga

c)

õies emaka kõige ülemine osa, mis võtab vastu tolmuterad

d)

õis, milles on üks või mitu emakat, tolmukad aga puuduvad

26.

EMASÕIS

a)

õie keskne osa, taime emassuguorgan

b)

taimeõies emaka osa, mis ühendab emakasuuet sigimikuga

c)

õies emaka kõige ülemine osa, mis võtab vastu tolmuterad

d)

õis, milles on üks või mitu emakat, tolmukad aga puuduvad

27.

EOS

a)

eoseid kandvatest lehtedest moodustis paljude eostaimede varre tipus

b)

seenekübara alumisel poolel paiknevad liistakud, mille pinnal valmivad eosed

c)

pesataoline moodustis, milles valmivad eosed, nt sõnajalgtaimedel ja seentel

d)

üherakuline suguta paljunemise ja levimise vahend vetikatel, samblikel, sõnajalgtaimedel ja seentel

e)

eostega paljunevad ja levivad taimed, nt samblad, sõnajalgtaimed

28.

EOSLA

a)

eoseid kandvatest lehtedest moodustis paljude eostaimede varre tipus

b)

seenekübara alumisel poolel paiknevad liistakud, mille pinnal valmivad eosed

c)

pesataoline moodustis, milles valmivad eosed, nt sõnajalgtaimedel ja seentel

d)

üherakuline suguta paljunemise ja levimise vahend vetikatel, samblikel, sõnajalgtaimedel ja seentel

e)

eostega paljunevad ja levivad taimed, nt samblad, sõnajalgtaimed

29.

EOSLEHEKESED

a)

eoseid kandvatest lehtedest moodustis paljude eostaimede varre tipus

b)

seenekübara alumisel poolel paiknevad liistakud, mille pinnal valmivad eosed

c)

pesataoline moodustis, milles valmivad eosed, nt sõnajalgtaimedel ja seentel

d)

üherakuline suguta paljunemise ja levimise vahend vetikatel, samblikel, sõnajalgtaimedel ja seentel

e)

eostega paljunevad ja levivad taimed, nt samblad, sõnajalgtaimed

30.

EOSPEA

a)

eoseid kandvatest lehtedest moodustis paljude eostaimede varre tipus

b)

seenekübara alumisel poolel paiknevad liistakud, mille pinnal valmivad eosed

c)

pesataoline moodustis, milles valmivad eosed, nt sõnajalgtaimedel ja seentel

d)

üherakuline suguta paljunemise ja levimise vahend vetikatel, samblikel, sõnajalgtaimedel ja seentel

e)

eostega paljunevad ja levivad taimed, nt samblad, sõnajalgtaimed

31.

EOSTAIMED

a)

eoseid kandvatest lehtedest moodustis paljude eostaimede varre tipus

b)

seenekübara alumisel poolel paiknevad liistakud, mille pinnal valmivad eosed

c)

pesataoline moodustis, milles valmivad eosed, nt sõnajalgtaimedel ja seentel

d)

üherakuline suguta paljunemise ja levimise vahend vetikatel, samblikel, sõnajalgtaimedel ja seentel

e)

eostega paljunevad ja levivad taimed, nt samblad, sõnajalgtaimed

32.

FOTOSÜNTEES

a)

lihtsatest anorgaanilistest ainetest orgaaniliste ainete valmistamine päikeseenergia abil

b)

hapniku ja süsihappegaasi liikumine organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel

c)

süsivesik (suhkur), mis tekib taimedes fotosünteesi käigus; rakkude tähtis energiaallikas

33.

GAASIVAHETUS

a)

lihtsatest anorgaanilistest ainetest orgaaniliste ainete valmistamine päikeseenergia abil

b)

hapniku ja süsihappegaasi liikumine organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel

c)

süsivesik (suhkur), mis tekib taimedes fotosünteesi käigus; rakkude tähtis energiaallikas

34.

GLÜKOOS

a)

lihtsatest anorgaanilistest ainetest orgaaniliste ainete valmistamine päikeseenergia abil

b)

hapniku ja süsihappegaasi liikumine organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel

c)

süsivesik (suhkur), mis tekib taimedes fotosünteesi käigus; rakkude tähtis energiaallikas

35.

HINGAMINE

a)

arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hankimiseks

b)

ainevahetusprotsess, mis annab eluks vajalikku energiat ja mille käigus tarbitakse hapnikku ning eritatakse süsihappegaasi

36.

HÕÕREL

a)

arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hankimiseks

b)

ainevahetusprotsess, mis annab eluks vajalikku energiat ja mille käigus tarbitakse hapnikku ning eritatakse süsihappegaasi

37.

IDU ehk LOODE

a)

uue taime alge seemnes (koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja ühest või kahest idulehest)

b)

idu (loote) arenema hakkamine seemnes

c)

idu osa, juure alge seemnes

d)

idu osa, milles enamikul taimedel paiknevad toitainevarud

38.

IDANEMINE

a)

uue taime alge seemnes (koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja ühest või kahest idulehest)

b)

idu (loote) arenema hakkamine seemnes

c)

idu osa, juure alge seemnes

d)

idu osa, milles enamikul taimedel paiknevad toitainevarud

39.

IDUJUUR

a)

uue taime alge seemnes (koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja ühest või kahest idulehest)

b)

idu (loote) arenema hakkamine seemnes

c)

idu osa, juure alge seemnes

d)

idu osa, milles enamikul taimedel paiknevad toitainevarud

40.

IDULEHT

a)

uue taime alge seemnes (koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja ühest või kahest idulehest)

b)

idu (loote) arenema hakkamine seemnes

c)

idu osa, juure alge seemnes

d)

idu osa, milles enamikul taimedel paiknevad toitainevarud

41.

ISASÕIS

a)

bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes

b)

õis, milles on tolmukad ja emakat pole

42.

INDIKAATORLIIK

a)

bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes

b)

õis, milles on tolmukad ja emakat pole

43.

JUHTKIMP

a)

kimbuks koondunud pikad torujad juhtkoerakud soontaimedes

b)

pikenenud torujatest rakkudest taimekude, mida mööda liigub vesi selles lahustunud ainetega

44.

JUHTKUDE

a)

kimbuks koondunud pikad torujad juhtkoerakud soontaimedes

b)

pikenenud torujatest rakkudest taimekude, mida mööda liigub vesi selles lahustunud ainetega

45.

JUUR

a)

ühe taime kõik juured

b)

juuretippu kaitsev rakkude kogumik

c)

juure kattekoest moodustunud karvad mullast vee ja selles lahustunud mineraalainete imamiseks

d)

organ, millega taim kinnitub mulda ja imab sealt vett ja selles lahustunud mineraalaineid

46.

JUUREKARVAD

a)

ühe taime kõik juured

b)

juuretippu kaitsev rakkude kogumik

c)

juure kattekoest moodustunud karvad mullast vee ja selles lahustunud mineraalainete imamiseks

d)

organ, millega taim kinnitub mulda ja imab sealt vett ja selles lahustunud mineraalaineid

47.

JUUREKÜBAR

a)

ühe taime kõik juured

b)

juuretippu kaitsev rakkude kogumik

c)

juure kattekoest moodustunud karvad mullast vee ja selles lahustunud mineraalainete imamiseks

d)

organ, millega taim kinnitub mulda ja imab sealt vett ja selles lahustunud mineraalaineid

48.

JUURESTIK

a)

ühe taime kõik juured

b)

juuretippu kaitsev rakkude kogumik

c)

juure kattekoest moodustunud karvad mullast vee ja selles lahustunud mineraalainete imamiseks

d)

organ, millega taim kinnitub mulda ja imab sealt vett ja selles lahustunud mineraalaineid

49.

KAHEAASTANE TAIM

a)

taim, mille eluiga on kaks aastat, õitseb ja viljub tavaliselt teisel kasvuaastal

b)

õistaimed, mille seemnes on kaks idulehte

c)

keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil

d)

kiiresti paljunevate väljakujunemata rakkude rühm, mille tegevuse tõttu vars ja juur jämenevad

50.

KAHEIDULEHELISED TAIMED

a)

taim, mille eluiga on kaks aastat, õitseb ja viljub tavaliselt teisel kasvuaastal

b)

õistaimed, mille seemnes on kaks idulehte

c)

keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil

d)

kiiresti paljunevate väljakujunemata rakkude rühm, mille tegevuse tõttu vars ja juur jämenevad

51.

KAHEIKÜLGNE SÜMMMETRIA

a)

taim, mille eluiga on kaks aastat, õitseb ja viljub tavaliselt teisel kasvuaastal

b)

õistaimed, mille seemnes on kaks idulehte

c)

keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil

d)

kiiresti paljunevate väljakujunemata rakkude rühm, mille tegevuse tõttu vars ja juur jämenevad

52.

KAMBIUM

a)

taim, mille eluiga on kaks aastat, õitseb ja viljub tavaliselt teisel kasvuaastal

b)

õistaimed, mille seemnes on kaks idulehte

c)

keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil

d)

kiiresti paljunevate väljakujunemata rakkude rühm, mille tegevuse tõttu vars ja juur jämenevad

53.

KASVAMINE

a)

toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle

b)

perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada

c)

organismi mõõtmete suurenemine

54.

KESTUMINE

a)

toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle

b)

perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada

c)

organismi mõõtmete suurenemine

55.

KISKLUS

a)

toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle

b)

perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada

c)

organismi mõõtmete suurenemine

56.

KEHASISENE VILJASTUMINE

a)

sugurakkude ühinemine emaslooma kehas

b)

sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees

57.

KEHAVÄLINE VILJASTUMINE

a)

sugurakkude ühinemine emaslooma kehas

b)

sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees

58.

KITIIN

a)

kloroplastides sisalduv roheline värvaine ehk pigment, mis on vajalik fotosünteesiks

b)

klorofülli sisaldav taimeraku osa ehk organell, milles toimub fotosüntees

c)

aine, millest koosneb lülijalgsete keha kattev kest ja mida on seente rakukestades

59.

KLOROFÜLL

a)

kloroplastides sisalduv roheline värvaine ehk pigment, mis on vajalik fotosünteesiks

b)

klorofülli sisaldav taimeraku osa ehk organell, milles toimub fotosüntees

c)

aine, millest koosneb lülijalgsete keha kattev kest ja mida on seente rakukestades

60.

KLOROPLAST

a)

kloroplastides sisalduv roheline värvaine ehk pigment, mis on vajalik fotosünteesiks

b)

klorofülli sisaldav taimeraku osa ehk organell, milles toimub fotosüntees

c)

aine, millest koosneb lülijalgsete keha kattev kest ja mida on seente rakukestades

61.

KOOR

a)

puittaimede varre (tüve) kambiumist väljapoole jääv osa, mis koosneb peamiselt niineosast ja korkkoest

b)

korgistunud kestaga rakkudest kattekude, mis moodustab puutüve välimise kihi

c)

korkkoe kõige välimine ja vanem surnud rakkude kiht

62.

KORKKUDE

a)

puittaimede varre (tüve) kambiumist väljapoole jääv osa, mis koosneb peamiselt niineosast ja korkkoest

b)

korgistunud kestaga rakkudest kattekude, mis moodustab puutüve välimise kihi

c)

korkkoe kõige välimine ja vanem surnud rakkude kiht

63.

KORP

a)

puittaimede varre (tüve) kambiumist väljapoole jääv osa, mis koosneb peamiselt niineosast ja korkkoest

b)

korgistunud kestaga rakkudest kattekude, mis moodustab puutüve välimise kihi

c)

korkkoe kõige välimine ja vanem surnud rakkude kiht

64.

KUDE

a)

mürkainet sisaldavad terava jätkega rakud saagi surmamiseks ja enesekaitseks, nt ainuõõssetel

b)

ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude rühm

c)

paljasseemnetaimede paljunemisorgan

65.

KÄBI

a)

mürkainet sisaldavad terava jätkega rakud saagi surmamiseks ja enesekaitseks, nt ainuõõssetel

b)

ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude rühm

c)

paljasseemnetaimede paljunemisorgan

66.

KÕRVERAKUD

a)

mürkainet sisaldavad terava jätkega rakud saagi surmamiseks ja enesekaitseks, nt ainuõõssetel

b)

ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude rühm

c)

paljasseemnetaimede paljunemisorgan

67.

KROONLEHED

a)

sisemised, tihti värvilised õiekattelehed, mis enamasti aitavad ligi meelitada tolmeldajaid

b)

vili, mille veesisaldus vilja valmides väheneb

c)

kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen

d)

pung, millest arenevad külgvõsud

68.

KUIVVILI

a)

sisemised, tihti värvilised õiekattelehed, mis enamasti aitavad ligi meelitada tolmeldajaid

b)

vili, mille veesisaldus vilja valmides väheneb

c)

kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen

d)

pung, millest arenevad külgvõsud

69.

KÜBARSEEN

a)

sisemised, tihti värvilised õiekattelehed, mis enamasti aitavad ligi meelitada tolmeldajaid

b)

vili, mille veesisaldus vilja valmides väheneb

c)

kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen

d)

pung, millest arenevad külgvõsud

70.

KÜLGPUNG

a)

sisemised, tihti värvilised õiekattelehed, mis enamasti aitavad ligi meelitada tolmeldajaid

b)

vili, mille veesisaldus vilja valmides väheneb

c)

kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen

d)

pung, millest arenevad külgvõsud

71.

LEHEROOD

a)

lehe tavaliselt lame ja kõige laiem ning suurem osa

b)

varretaoline leheosa, millega lehelaba kinnitub varrele

c)

lehelabas paiknevad juhtsooned

d)

taimeorgan, milles toimub fotosüntees ja gaasivahetus

72.

LIHAKVILI

a)

taim, mille areng pidurdub, kui päev pikeneb üle 12 tunni

b)

vili, mille veesisaldus vilja valmides väheneb

c)

vili, mille veesisaldus vilja valmides suureneb

73.

LEHELABA

a)

lehe tavaliselt lame ja kõige laiem ning suurem osa

b)

varretaoline leheosa, millega lehelaba kinnitub varrele

c)

lehelabas paiknevad juhtsooned

d)

taimeorgan, milles toimub fotosüntees ja gaasivahetus

74.

LEHEROOTS

a)

lehe tavaliselt lame ja kõige laiem ning suurem osa

b)

varretaoline leheosa, millega lehelaba kinnitub varrele

c)

lehelabas paiknevad juhtsooned

d)

taimeorgan, milles toimub fotosüntees ja gaasivahetus

75.

LEHET

a)

lehe tavaliselt lame ja kõige laiem ning suurem osa

b)

varretaoline leheosa, millega lehelaba kinnitub varrele

c)

lehelabas paiknevad juhtsooned

d)

taimeorgan, milles toimub fotosüntees ja gaasivahetus

76.

LIIGIKAITSE

a)

tegevus, mille käigus kaitstakse konkreetset liiki

b)

liikide paljusus maakera mingis paigas

77.

LIIGIRIKKUS

a)

tegevus, mille käigus kaitstakse konkreetset liiki

b)

liikide paljusus maakera mingis paigas

78.

MANTEL

a)

mantlihõlmadega ümbritsetud õõs karpidel ja peajalgsetel

b)

limustel koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet koja moodustumiseks

79.

MANTLIÕÕS

a)

mantlihõlmadega ümbritsetud õõs karpidel ja peajalgsetel

b)

limustel koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet koja moodustumiseks

80.

MITOKONDER

a)

rakuosa ehk organell, mis varustab rakku energiaga; selles lõhustatakse glükoos

b)

taime- ja seenerakku ümbritsev, toestav ja kaitsev kest

c)

raku imeõhuke elastne väliskiht, mis eraldab rakku väliskeskkonnast, hoiab rakusisu koos ning reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja

d)

rakuosa, mis juhib raku elutegevust, sh paljunemist

81.

RAKUTUUM

a)

rakuosa ehk organell, mis varustab rakku energiaga; selles lõhustatakse glükoos

b)

taime- ja seenerakku ümbritsev, toestav ja kaitsev kest

c)

raku imeõhuke elastne väliskiht, mis eraldab rakku väliskeskkonnast, hoiab rakusisu koos ning reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja

d)

rakuosa, mis juhib raku elutegevust, sh paljunemist

82.

RAKUMEMBRAAN

a)

rakuosa ehk organell, mis varustab rakku energiaga; selles lõhustatakse glükoos

b)

taime- ja seenerakku ümbritsev, toestav ja kaitsev kest

c)

raku imeõhuke elastne väliskiht, mis eraldab rakku väliskeskkonnast, hoiab rakusisu koos ning reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja

d)

rakuosa, mis juhib raku elutegevust, sh paljunemist

83.

RAKUKEST

a)

rakuosa ehk organell, mis varustab rakku energiaga; selles lõhustatakse glükoos

b)

taime- ja seenerakku ümbritsev, toestav ja kaitsev kest

c)

raku imeõhuke elastne väliskiht, mis eraldab rakku väliskeskkonnast, hoiab rakusisu koos ning reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja

d)

rakuosa, mis juhib raku elutegevust, sh paljunemist

84.

SIBUL

a)

sammaldel ja eostaimede eellehtedel juuri asendavad niitjad väljakasved

b)

jämenenud maa-alune vars, mis kujult meenutab juurt

c)

paisunud ja varuaineid säilitav varre- või juureosa

d)

lühike maa-alune vars koos lihakate soomusjate lehtedega, millesse taim talletab varuained ja millega paljuneb

85.

MUGUL

a)

sammaldel ja eostaimede eellehtedel juuri asendavad niitjad väljakasved

b)

jämenenud maa-alune vars, mis kujult meenutab juurt

c)

paisunud ja varuaineid säilitav varre- või juureosa

d)

lühike maa-alune vars koos lihakate soomusjate lehtedega, millesse taim talletab varuained ja millega paljuneb

86.

RISOOM

a)

sammaldel ja eostaimede eellehtedel juuri asendavad niitjad väljakasved

b)

jämenenud maa-alune vars, mis kujult meenutab juurt

c)

paisunud ja varuaineid säilitav varre- või juureosa

d)

lühike maa-alune vars koos lihakate soomusjate lehtedega, millesse taim talletab varuained ja millega paljuneb

87.

RISOIDID

a)

sammaldel ja eostaimede eellehtedel juuri asendavad niitjad väljakasved

b)

jämenenud maa-alune vars, mis kujult meenutab juurt

c)

paisunud ja varuaineid säilitav varre- või juureosa

d)

lühike maa-alune vars koos lihakate soomusjate lehtedega, millesse taim talletab varuained ja millega paljuneb

88.

PUITTAIMED

a)

rohtsete, st puitumata vartega taimed

b)

puitunud varrega taimed (puud, põõsad, puhmad)

89.

ROHTTAIMED

a)

rohtsete, st puitumata vartega taimed

b)

puitunud varrega taimed (puud, põõsad, puhmad)

90.

NARMASJUURESTIK

a)

juurestik, mis koosneb tugevast, tavaliselt pikast peajuurest ja sellelt lähtuvatest külgjuurtest

b)

juurestik, mis koosneb paljudest peaaegu ühejämedustest juurtest

91.

SAMMASJUURESTIK

a)

juurestik, mis koosneb tugevast, tavaliselt pikast peajuurest ja sellelt lähtuvatest külgjuurtest

b)

juurestik, mis koosneb paljudest peaaegu ühejämedustest juurtest

92.

TÄISMOONDEGA ARENG

a)

areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja valmik ehk täiskasvanu

b)

areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukk, nt liblikatel ja mardikatel

93.

VAEGMOONDEGA ARENG

a)

areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja valmik ehk täiskasvanu

b)

areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukk, nt liblikatel ja mardikatel

94.

VILI

a)

sigimik koos selles valminud seemnetega

b)

õistaimede sugulise paljunemise organ

c)

väiksed avad taime lehe ja rohtse varre kattekoes, nende kaudu toimub gaasivahetus

95.

ÕHULÕHED

a)

sigimik koos selles valminud seemnetega

b)

õistaimede sugulise paljunemise organ

c)

väiksed avad taime lehe ja rohtse varre kattekoes, nende kaudu toimub gaasivahetus

96.

ÕIS

a)

sigimik koos selles valminud seemnetega

b)

õistaimede sugulise paljunemise organ

c)

väiksed avad taime lehe ja rohtse varre kattekoes, nende kaudu toimub gaasivahetus

97.

SISETOES

a)

keha ümbritsev kõva tugev toes paljudel selgrootutel

b)

tugisüsteem organismi sees kõigil selgroogsetel ja osal selgrootutel

98.

VÄLISTOES

a)

keha ümbritsev kõva tugev toes paljudel selgrootutel

b)

tugisüsteem organismi sees kõigil selgroogsetel ja osal selgrootutel

99.

VAHEPEREMEES

a)

organism, kelles areneb mitmeperemehelise arengutsükliga parasiidi vastne

b)

organism, kelles paljuneb vaheperemeest kasutav parasiit

100.

LÕPP-PEREMEES

a)

organism, kelles areneb mitmeperemehelise arengutsükliga parasiidi vastne

b)

organism, kelles paljuneb vaheperemeest kasutav parasiit