NEW
Font size
WorksheetsJärved
Total questions: 25
Worksheet time: 13mins
Järv võib olla tekkinud...
oru põhja.
nõo põhja.
mere põhja.
liustiku põhja.
Moreen on ...
liustikust maha jäänud erineva suurusega kivimiosakeste segu.
järvest maha jäänud erineva suurusega kivimiosakeste segu.
maha sadanud lumest maha jäänud erineva suurusega kivimiosakeste segu.
Eesti on ...
järvederohke maa.
järvedevaene maa.
Eesti ainus meteoriiditekkeline järv asub ...
Harjumaal.
Saaremaal.
Hiiumaal.
Kihnus.
Eesti suurim järv on
Peipsi järv
Võrtsjärv
Pihkva järv
Ülemiste järv
Kõige rohkem järvi asub ...
Lõuna-Eestis.
Põhja-Eestis.
Eesti saartel.
Ida-Eestis.
Madalate ja suurte pindaladega järvedes on veetemperatuur ühtlasem.
Tõene
Väär
Pildil on ...
umbjärv.
lähtejärv.
läbivoolujärv.
Pildil on ...
lähtejärv.
umbjärv.
läbivoolujärv.
Pildil on ...
lähtejärv.
läbivoolujärv.
umbjärv.
mitte ükski neist
Pildil on
vesiroosid.
vesikupud.
vesikatk.
Kaladel on ...
lõpused, uimed, voolujooneline keha.
lõpused, uimed, voolujooneline keha, õhutoru.
lõpused, ujunahad, voolujooneline keha.
lõpused, uimed, ujulestad.
Ujupõis aitab kaladel
saada veest hapnikku.
liikuda vees üles- ja allapoole
olla pidevalt märg.
kiiremini liikuda.
Sääsevastsetel on hingamiseks...
lõpused.
kopsud.
õhutoru.
ujupõis.
Imetajad (nt hülged, saarmad) saavad vee all kopsudega (veest) hapniku kätte.
jah
ei
Lind, kelle suled märguvad
part
luik
hani
kormoran
Konni ja vesilikke nimetatakse ...
kahepaikseteks.
roomajateks.
selgrootuteks.
imetajateks.
Kui konna naha peal olev limakord ära kuivab, siis konn ...
hakkab hingama kopsudega.
sureb ära.
liigub maismaal paremini.
Veetaimed ei vaja hingamiseks hapnikku.
Tõene
Väär
Eestis in vesiroosid looduskaitse all.
Tõene
Väär
Vesikupul on tugikude.
Tõene
Väär
Veetaimedel on õhuruumid.
Tõene
Väär
Pildil on
vesikupp.
vesiroos.
lemmel.
vesikullerkupp.
Pildil on
vesiroosi lehed.
vesikatk.
lemmel.
Veetaime pole mõtet vaasi korjata, sest see närtsib kiiresti. Miks see nii on?
Tal puuduvad õhuruumid.
Tal puudub kattekude.
Tal puudub tugikude.
